Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Rumalad vastused või kehvad küsimused: teadlased lõid välkintervjuude mudeli

Sandra Saar, Eva Nõmme | Fotod: Catapult Films

Tujurikkuja sketš sportlase intervjueerimisest. Kuvatõmmis saatest „Tujurikkuja 2015“. Foto: Catapult Films
Tujurikkuja sketš sportlase intervjueerimisest. Kuvatõmmis saatest „Tujurikkuja 2015“. Foto: Catapult Films

Tartu Ülikooli teadlased lõid mudeli, mida kasutades saavad ajakirjanikud paremaid intervjuusid teha.

Ilmselt tuleb nii mõnelegi spordisõbrale silme ette pilt, kus pärast olulist tiitlivõistlust tuleb hingeldav sportlane kaamera ette ajakirjanikule intervjuud andma ning esimene küsimus kõlab järgmiselt: „Mis tunne on?“

Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Viivika Eljand-Kärp ja ühiskonnateaduste instituudi ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit vaatasid 2018. aasta taliolümpiamängudel Lõuna-Koreas Pyeongchangis eesti murdmaasuusatajatega tehtud intervjuusid. Täpsemalt analüüsisid nad 16 intervjuus reporterite küsitlemistehnikaid. Ühe vaadeldud intervjuu pikkus oli keskmiselt kolm minutit ning selle jooksul küsis reporter seitse küsimust.

Uuringu autorid leidsid, et otse-eetri uudisintervjuude tegemisel on reporteritel arenguruumi. Näiteks tõid Harro-Loit ja Eljand-Kärp analüüsis välja, et intervjuud kuulates saab televaataja põhiliselt kommentaari tulemuse kohta, mis on selleks hetkeks juba niigi selge. Eljand-Kärp ütles, et intervjuu eesmärk ei peaks olema selle sama kordamine, mis äsja kõigile teleekraani kaudu näha oli.

Kirjeldus, mis toimus võistluse ajal ja nii-öelda kulisside taga, intervjuudest välja ei tule, sest ajakirjanikud ei suuda oma küsimustega vestlust sinna juhtida. Samuti ei olnud analüüsitud intervjuude puhul märgata erinevaid küsitlemistehnikad, puudus selge fookus ja seetõttu esitati küsimusi seinast-seina.

Veel tõid autorid oma töö analüüsis välja, et ajakirjanikud ei peegelda sportlastele nende vastuseid. Peegeldamine on aga oluline seetõttu, et ei tekiks infoauke ja televaataja saaks teatava kokkuvõtte eelnenud jutust. Peegeldamine annab ka vastajale tunnetuse, et ajakirjanik on teda kuulanud. Taolisi võtteid kasutades saab uuringu autorite sõnul intervjuu sisukam ning kuulajale huvitavam.

Uuringust tuli välja, et kõigis analüüsitud intervjuudes olid sees vale-eeldused. Näiteks eeldas ajakirjanik intervjuus sportlasega, et olümpia on kindlasti stressirohke ja pingeid leevendab ta mängides. Suusataja aga vastas, et tema jaoks ei ole võistlus stressirohke ning mänge ta ka ei mängi olümpiakülas. Arusaamatuks jäi, mis mänge reporter silmas pidas. Uuringu autorid pakkusid välja, et parem oleks uurida näiteks, kuidas sportlane olümpiakülas aega veedab, sest oli aru saada, et just sinna suunda proovis ajakirjanik oma küsimustega jõuda.

Üks kesksemaid probleeme, mille uurijad tuvastasid, oli esitatud küsimuste liialt suur maht. Eljand-Kärp rääkis, et küsimuste mahtu on siiani võrdlemisi vähe uuritud, kuigi just see on sageli põhjus, miks allikas fookusest kõrvale kaldub, ähmaselt või sootuks küsimusest mööda vastab.

Ajakirjaniku roll võiks seda tüüpi välkintervjuudes olla sportlase toetamine.

Kuna tegu ei ole konfliktiintervjuudega, leiab Eljand-Kärp, et ajakirjaniku roll võiks seda tüüpi välkintervjuudes olla sportlase toetamine, et atleedil oleks võimalikult hea ja mugav oma mõtteid ja emotsioone väljendada.

„Olgem ausad, äsja rajalt tulnuna ja olles nii vaimselt kui füüsiliselt pingutusest läbi, oleks vaja toetavaid, abistavaid küsimusi, et suuta üldse midagi vastata. Kui sellises olukorras esitada suuremahuline analüütiline küsimus, ei saagi sealt mingit sisukat vastust loota,“ lausus Eljand-Kärp.

Intervjuusid analüüsides lõid töö autorid mudeli, mida saab rakendada lühikeste välkintervjuude läbiviimisel. Loodud mudel ei kehti ainult sportlasi intervjueerides, vaid seda sobib kasutada kõigis uudisintervjuudes.

Kuna taoliste intervjuude jaoks on aega üsna napilt, soovitavad uuringu autorid valida ajakirjanikel ühe konkreetse fookuse, mida erinevat tüüpi küsimustega avada. Samuti peavad autorid oluliseks kuulata vastuseid ning koostada kuulamispõhiseid küsimusi. Küsimused peaksid olema piisavalt lühikesed ja selged.

Lisaks Eestis tehtud intervjuudele analüüsisid uurijad ka Hispaania, Saksamaa ja USA spordimaastikul tehtud intervjuusid. Eljand-Kärp ütles, et sarnased probleemid ilmnesid kõigi uuritud riikide intervjuudes, mis annab tunnistust nende probleemide universaalsusest.

TÜ ajakirjandusuurijate artikkel ilmus ajakirjas Catalan Journal of Communication & Cultural Studies.