Liina Maria Lepik: „Siseturismi hoogne kasv Eestis ei suuda katta välisturismi langust.“

Kui küsida inimestelt nende hobide kohta, tuuakse sageli välja reisimine. Uute kohtade avastamine ja tavapärasest keskkonnast eemale saamine lisab elule põnevust, avardab silmaringi ja – muidugi olenevalt sihtkohast – muudab paljud eestlased ka jumekamaks. Ühtäkki muutus aga olukord kõigi jaoks: lennuliiklus praktiliselt seiskus ning reisida ei saanud enam ka need, kelle rahakott oleks seda isegi võimaldanud.

Kuidas on lood poolteist aastat hiljem? Kas olukord turismirindel näitab taastumismärke? Kas välisturistid on leidnud tee tagasi Eestisse? Kuidas on eestlased ise olukorraga kohanenud? Tõele aitab näkku vaadata EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Enne kui turismi hetkeolukorda analüüsima hakkame, räägime lühidalt, millega EASi turismiarenduskeskus tegeleb.

Turismiarenduskeskuse üks olulisemaid väljakutseid on Eesti kui turismisihtkoha tuntuse suurendamine ja uuenduslike turismitoodete pakkumise soodustamine. Selleks, et Eestisse tuleks rohkem turiste, nad viibiksid siin kauem ja kulutaksid rohkem, on vaja turismitooteid ja -teenuseid pidevalt arendada, nt aidata suurendada lennuühenduste arvu ja luua suuremahuline konverentsikeskus, et toetada äriturismi arengut.

Meie tiim töötab igapäevaselt selle nimel, et turundada Eestit ning toetada läbi uuringute ja andmete, müügiedenduse, koolitamise ja rahalise toetuse ettevõtjaid, kes annavad oma panuse turismi toimimisse ja arendamisse. Turismiarenduskeskuse peamised kliendid on Eesti turismiettevõtted, kes soovivad laiendada oma tegevust välisturgudele ning teenindada väliskülastajaid. Nendeks on nii reisi- ja majutusettevõtted, toitlustusettevõtted, ürituste korraldajad, spaad, maaturismi ettevõtted kui ka turismiatraktsioonide haldajad.

Tuge vajavad need ettevõtted praegu rohkem kui kunagi varem. Või on päike juba pilve tagant paistma hakanud?

Nii ja naa. Tavapäraselt oli põhieesmärk Eesti tulude suurendamine välisturistide teenindamise kaudu, aga kriisiajal on fookuses mõistagi turismiettevõtete ellujäämine. Seepärast oleme teinud meie jaoks tavapäratult siseturismi kampaaniaid, mis on kahel viimasel suvel väga hästi vastu võetud ning mis on andnud oma osa sellesse, et siseturism on kasvanud kõigi aegade rekordini. Raskelt on mõjunud meie suurima turu ehk soomlaste piirangud. Kui eelmisel aastal tekkis ajaaken, kus piiranguid ja vaktsineerimist ning nendega kaasnevat segadust veel polnud ning soomlasi jõudis ka Eestisse, siis sel suvel neid ei tulnud.

Kas sarnane tendents kehtis kõigi välisriikide puhul või olid mõne riigi esindajad siiski agaramad rändajad?

Paraku sel suvel välisturism tervikuna veel taastumise märke ei näidanud. Kaugemalt tulijaid oli küll võrreldes eelmise suvega rohkem, kuid ikkagi mitte ligilähedalegi tavalisele tasemele. Näiteks tavapäraselt meie suuruselt neljas turismiturg Saksamaa – nende jaoks olime veel juuli alguseni suisa riskiriigiks. Oluliselt mõjutas ka Balti mulli puudumine. Mullune Balti mull lõppes läinud suvel sellega, et leedukad tegid Eestisse reisimise rekordi, rohkem turiste tuli ka Lätist. Tänavu sellised tulemused ei kordunud, sest Balti riikidel olid erinevad koroonareeglid.

Ometi peab igas halvas olema ka midagi head ning nagu ennist mainisite, õitses siseturism suisa rekordiliselt. Mil määral meie tublid aktiivsed siseturistid välisturistidelt toomata jäänud tulu korvavad?

Eestimaa inimesi tuleb igal juhul kiita, tõesti on hea meel näha, et on asutud usinasti kodumaad avastama! Siseturistide ööbimisi oli peaaegu poole rohkem kui viimasel tavapärasel turismi kõrghooajal 2019. aasta suvel ja ööbimiste arv kasvas ka Tallinnas. Siiski tuleb möönda, et siseturismi hoogne kasv ei suuda katta välisturismi langust. See annab Eestis rohkem tunda kui Soomes, kus siseturism on tavapäraselt suurema osatähtsusega. Eesti teenib turismiga normaalsetes oludes rohkem eksporditulu kui näiteks Soome, seega on meie jaoks välisturistide turismiteenuste tarbimine olulisem. Tasub märkida, et siseturism lõi uusi rekordeid lisaks muudele lähiriikidele ka Soomes, kus kohalikud sarnaselt eestlastele kuuma suveilma nautisid.

Me oleme nii pisike riik, et sageli jõuab kohalik ööseks koju tagasi ja ei teki vajadust majutuse järele. Meil on ka liialt väike rahvaarv, et ainult siseturismile loota. Eesti turism paraku välisturistideta ei taastu.

Kui seda kõike numbrites väljendada, kui tõsine olukord vastu vaatab?

Viimase turismistatistika järgi ehk juulis oli majutusettevõtetes ööbimisi 700 000, neist enam kui 500 000 siseturistide ööbimised. Välisturistide ööbimisi oli ligi kolmveerandi võrra vähem kui 2019. aastal.

Kui suured on käärid aga siseriiklikult? Kas pealinna elanikud lähevad maapiirkondi avastama ja vastupidi liikumisi on pigem vähem või kui palju näiteks Tallinnasse ööseks tullakse?

Siseturism liigub peamiselt Tallinnast välja ja siin on toimunud ka kriisiaja suurim langus. Siiski hakkas sel suvel silma valdkond, mis aitas nii mõnelgi Tallinna hotellil pinnal püsida. Selleks oli rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamine Eestis. Näiteks noorte Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus tõid kohale üle 3000 välismaalase: seda nii sportlaste, treenerite kui ka abipersonalina. Ka taekwondo U21 Euroopa meistrivõistlustele tuli kohale ligi 2000 osalejat 50 riigist, saginat täis olid nii Viru hotell kui teised majutusasutused.

Kui eelneva põhjal tulevikku prognoosida, siis kas kehv statistika võib jätkuda või ei saa enam hullemaks minna?

Optimistlikuks hoiakuks on põhjust küllaga, sest kihk avastada, seigelda või lihtsalt tavapärasest erinevas keskkonnas lõõgastuda pole kusagile kadunud. Näiteks meie viimane uuring soomlaste reisimotivatsiooni kohta näitab, et enamik soomlasi plaanib sel ja järgmisel aastal Eestit külastada. Meie restorane, spaateenuseid, siinset poodlemist ja aktiivset puhkust peetakse jätkuvalt atraktiivseks. Seepärast tuletame mitmesuguste kampaaniatega eeskätt lähiturgudel Eestit jätkuvalt meelde, et taastumise ajaks reisihuvilise jaoks pildil püsida.

Ka siseturismi harrastamine nõuab finantse. Milliseid nippe on teil pakkuda näiteks neile, kelle eesmärk on minimaalse eelarvega võimalikult palju reisielamusi kogeda?

Eestimaa on õnneks piisavalt väike, et jõuaks, nagu ennist öeldud, käia ka kaugemates kohtades päev läbi matkamas ja tulla ööseks oma voodisse magama. Meie metsades on väga palju telkimiskohti, suvel soovitan kindlasti värskes õhus ööbida. Samuti on meil hulgaliselt erinevaid veekogusid, kus pärast kosutavat und saab hommikul end pesta ja karastada. Seda kõike päris tasuta. Üks mõnus ja mitte eriti kulukas viis reisimiseks on rongisõit. Eestis on mitmeid erilaadse atmosfääriga linnu, mida rongiga avastama minna, olgu see Narva, Rakvere, Tartu, Viljandi või Valga. Muidugi üks tõhusamaid nippe reisimisel kulusid kokku hoida on sõpradega jõud ühendada ja üheskoos teele asuda. Jagada liikumisvahendit, puhkemaja, uurida grupisoodustust – need tegevused annavad võimalusi nii reisieelarve jälgijale kui ka turismiettevõtjale teenuse kujundamiseks.

Milliseid kohti olete ise hiljuti enda jaoks avastanud või milliseid kohti soovitaksite esimest korda Eestisse tulijatele?

Välismaalastele tasub tundmatut selgitada tuttava kaudu. Minu viimase aja parimad kogemused on Eesti uutest veinimõisatest, kus tundsin end kui Toscanas. Kirna mõisa tulbiväljad mõjuvad kui kiire retk Hollandisse, Tallinn oma hipsterite ja kohvikutega kui alternatiivne Berliin, Narva kanalid kui oma kiiksuga Veneetsia, Hiiumaa Kaibaldi liivik kui Eesti oma Sahara. Ja kas teadsite, et Müürivahe tänav on kunagi olnud filmis kui Amsterdami punaste laternate tänav?

Rõhutame välisturunduses aina enam Eesti lühikesi vahemaid ja mitmekesisust. See on tõesti maailmas haruldane, et meil ei pea valima linna- ja looduspuhkuse vahel, ka üsna lühikese puhkuse jooksul saab kätte mõnusa kombo loodusest, kohalikust kultuurist ja oivalisest toidust. Vaadata ringi vanalinnas, teha väljasõit loodusesse, rääkida juttu mõne suurepärase spaa saunalaval ja nautida puhtaid põhjamaiseid maitseid on täiesti tehtav ka lühikese ajaga ning kindlasti piisavalt meeldejääv, et tekitab soovi seda uuesti kogeda. Seda on näidanud meie sarnaste programmidega lühireisid välismaistele turismiprofessionaalidele, kes on pärast isiklikke häid kogemusi Eesti oma tootekataloogi lülitanud.