„Alustada tuleks sellest, et mitte kogu raha ära kulutada ja maksta esmalt endale,“ võtab LHV pangas maaklerite tööd juhtiv Sander Pikkel kokku säästmise ja investeerimise alustamiseks vajalikud põhitõed.

Raha säästmise ja investeerimise eesmärk võiks olla vabadus, mis väljendub eelkõige muretumas elus: oled paremini valmis ootamatusteks ja su elus on palju vähem stressi.

Säästmisest ja investeerimisest on aastatega hakatud üha rohkem rääkima. Ka osa Pikkeli tööst on investeerimisteadlikkuse kasvatamine. Tema sõnul on aastatega inimeste teadmised rahast aina paremaks läinud.

Raha säästmise ja investeerimise eesmärk võiks olla vabadus, mis väljendub eelkõige muretumas elus: oled paremini valmis ootamatusteks ja su elus on palju vähem stressi.

Enne kui raha päriselt kusagile paigutada, tasub end siiski harida. Investor võiks endale selgeks teha, mida ta oma investeeringust saada tahab, kas igas kvartalis laekuvaid dividende, intressi või keskenduda raha pikemaajalisele kasvatamisele.

Lisaks tuleb läbi mõelda riskitaluvus: kui suurt kõikumist ollakse valmis taluma, sest tulu ja risk käivad käsikäes. Ei saa olla madala riskiga kõrge tootlusega toodet ja vastupidi. Kui on kõrge tootlusega toode, on kõrge ka risk raha kaotada.

Levinuim on aktsiaost

Pikkeli sõnul on kõige levinum investeerimise viis aktsiate ostmine, kuid järjest populaarsemad on ka indeksfondid, mis jälgivad mõne suure börsiindeksi liikumist. Viimaste puhul võiks endale üldjoontes selgeks teha, mis seda konkreetset turgu või majandussektorit mõjutab ja miks võiks olla kasulik sinna investeerida.

Balti riikide aktsiaturul on ka algajal üsna lihtne toimetada. Ostmisel ja müümisel mingeid teenustasusid ei ole ja alustada võib väga väikeste summadega.

„Pange oma raha võimalikult ruttu mängu. Siis tekib tavaliselt asja vastu ka suurem huvi ja see ärgitab rohkem uurima ja mõistma, kuidas raha kasvab ja mil viisil seda kõige parem kasvatada on,“ soovitab Pikkel.

Iseenda raha

„Juba lapsena tahtsin olla võimalikult iseseisev ja nägin, et üks paremaid võimalusi selleks on see, kui sul on oma raha,“ räägib 20-aastane ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe teise kursuse tudeng Anett Maria Reinas.

Juba esimesed taskurahad hoidis ta pigem alles, kui poes kommi peale raiskas. Teismelisena erinevaid tööotsi tegema hakates pani alati osa rahast kas „põrsasse“ või kasvukontole. See harjumus on säilinud tänaseni: osa palgarahast läheb säästudesse ja osa investeerimiseks.

„Juba lapsena tahtsin olla võimalikult iseseisev ja nägin, et üks paremaid võimalusi selleks on see, kui sul on oma raha,“ räägib 20-aastane ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe teise kursuse tudeng Anett Maria Reinas.

Mõte raha investeerida tekkis tal gümnaasiumi viimases klassis. Isa eeskujul võttis ta investeerimismaailmas ette järjest julgemaid samme.

Tänaseks on ta oma raha paigutanud nii ühisrahastusse kui ka investeerimiskonto kaudu indeksfondidesse. „Olen veel väga roheline, summad on väikesed, aga esimesed sammud on tehtud. Kindlasti tahan teadmisi ja enesekindlust juurde saada, et teha ka kõrgema riskiga investeeringuid,“ märgib Reinas. Ta loodab, et tulevikus kasvab tema portfell piisavalt, et olla talle lisasissetulekuks.

„Mul peab olema miljon eurot“

25-aastane ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 1. kursuse magistrant Kaarel Kook säästab igas kuus umbes 10–15% oma tulust. Ka on ta vähesel määral tegelenud oma raha kasvatamisega, kasutades selleks LHV mikroinvesteerimise teenust. See tähendab, et poes makstav summa ümardatakse iga kord järgmise täiseuroni ja vahe kantakse kasvukontole. Selle raha investeerib pank omakorda erinevatesse indeksfondidesse.

„Nooremana tundus, et investeerimine on suur ettevõtmine ja sul peab olema miljon eurot. Aga olen aru saanud, et alustada võib ka väikeste ja lihtsate sammudega.“

Kuigi Kook on mõelnud, et peaks oma raha kasvatamisega tõsisemalt tegelema hakkama, on ta seda kogu aeg edasi lükanud. „Nooremana tundus, et investeerimine on suur ettevõtmine ja sul peab olema miljon eurot. Aga olen aru saanud, et alustada võib ka väikeste ja lihtsate sammudega.“

Tulevikus soovib Kook investeerimisega tegeleda süsteemsemalt. Ta leiab, et temavanused ei saa kunagi pensionile ja ainukese alternatiivina peab vanaduspõlveks endal raha olemas olema.

Investeerimishuvist kasvas välja klubi

22-aastane majandusteaduskonna bakalaureuseõppe kolmanda kursuse üliõpilane Martti Saarme hakkas investeerimise vastu huvi tundma keskkoolis. Julgus esimene päris investeering teha tuli ülikooli esimesel kursusel, kui ta tegi endale investeerimiskonto, kandis sinna raha ja ostis esimesed aktsiad.

Huvi kasvades tekkis Saarmel ühes mõttekaaslastega idee luua klubi, mis tooks kokku nii alustavad kui ka kogenumad investorid, et üksteist julgustada, harida ja kogemusi vahetada. Nii loodi 2020. aastal Tartu Ülikooli investeerimisklubi, mille üks asutajatest Saarme on.

Praegu tegeleb Saarme põhiliselt aktsiainvesteeringutega nii Balti kui ka USA turul. Vähemal määral on tema portfellis ka indeksfonde ja krüptovaluutat.

„Investeerimine pole üleöö rikkaks saamine ja ette võib tulla nii tõuse kui ka langusi. Aga kõige olulisem on hakata pihta võimalikult vara,“ sõnab ta. Saarme kaugem eesmärk on saavutada finantsvabadus.