Üks esimesi eripärasid, mida äsja Tallinna kolinud inimesed tajuvad, on pidev vene keel. Ükskõik kus, keegi ikka räägib. Selles peitub minu jaoks aga mingi kummaline võlu. Võib-olla on see ka ajendiks, miks otsustasin kolida õdusast ja armsast Pelgulinnast Lasnamäele.

Oleme läbi aastakümnete harjunud tõmbama piire eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel, põhjendades inimese käitumist tema päritoluga. „Ah, ta on ju venelane“ või et „noh, venelastel ongi ju nii“. Arvestades meie kultuurilist eripära ja ajalugu, on see seni olnud üsna loogiline, kuid äkki on uuel põlvkonnal aeg lõpetada erisuste otsimine ning tõestada vastupidist?

Tallinnas elab kokku u 30 000–35 000 7–26aastast noort, kelle emakeel on vene keel. Et mõista, kui erinevad või sarnased on vene- ja eestikeelsed noored, uurisime vene noorte infotarbimisharjumusi kolmelt tublilt venelannalt, kes juba aastaid igapäevaselt venekeelsete noortega tegelevad.

Millised on teie tööülesanded?

Kristina Benkivskaya: Olen Tallinna Haridusameti mobiilne noorsootöötaja juba pea neli aastat. Minu põhiülesanneteks on tänaval noortega kontakti loomine ja ennetustöö, erinevate programmide ja projektide läbiviimine, individuaalne suhtlus noortega, ürituste korraldamine ja mobiilsete noorsootöötajate sotsiaalmeedia haldamine. Oma praegusel töökohal kohtun vene noortega iga päev.

Maria Kazlovskaya: Töötan Lasnamäe Noortekeskuses peaspetsialistina ja minu peamisteks tööülesanneteks on noortekeskuse sotsiaalmeedia haldamine, fotoklubi juhendamine ning 13+ noortele suunatud tegevuste läbiviimine. Hoian noortega pidevat kontakti ja vajadusel olen neile mentoriks. Olen tegutsenud noorsootöö valdkonnas 11 aastat. Lähtuvalt Lasnamäe noortekeskuse asukohast on vene noorte osakaal eesti omadest tunduvalt suurem.

Jelena Škenjova: Tegelen Tallinna Haridusametis noorteinfo koondamise ja levitamisega. Viin läbi arengulabori programmi, mis on mõeldud 14–19aastastele vene noortele. Panen kokku infot koolivaheaegade ja huvitegevuse kohta Tallinnas, teen koostööd vene koolidega ning jagan infot sotsiaalmeedias ja Tallinna noorteinfo kodulehel. Noorsootööga olen tegelenud u 15 aastat.

Milles seisneb eesti ja vene noorte suurim erinevus?

Kristina: See, kuidas nad meid vastu võtavad. Vene noored on avatumad: tervitavad, räägivad hea meelega sulle, kuidas koolis läheb, mis probleemid neil on jne, aga eesti noor mõtleb enne 100 korda, kui enda kohta mingit infot jagab ja talle lähenemine võtab aega.

Maria: Arvan, et nende suhtlemisviis ja noortele suunatud tegevustes osalemine (ükskõik millistes). Vene noored on tõesti rohkem avatud suhtlejad ning võivad sulle kohe peale tutvumist pool oma elust ära rääkida.

Jelena: Vene noored on alati nõus osalema erinevatel üritustel, isegi kui selle ürituse töökeel on eesti keel.

Kui palju eesti ja vene noored omavahel suhtlevad?

Kristina: Väga vähe. Suhtlevad siis, kui käivad samas koolis või kui vene noor räägib mõlemas keeles ja hängib mõlemas kambas.

Maria: Suhtlevad pigem siis, kui noor on kas kakskeelne või toimub mingi ühine tegevus, kus noored on omavahel segatud.

Jelena: Arvan, et suhtlevad siis, kui on vaja, näiteks osaletakse ühes programmis või käiakse ühes ringis, trennis.

Kuidas erineb vene ja eesti noorte informatsiooni tarbimine?

Kristina: Vene noored kasutavad rohkem sotsiaalmeediat ja eesti noored, nagu me oleme märganud, räägivad rohkem üksteisega ja saavad infot koolist või meie käest.

Mis on vene noorte jaoks infotarbimise juures kõige tähtsam, kas kiirus, usaldusväärsus, harjumus või infoallikas?

Kristina: Tähtis on KES infot jagab. Hea, kui see on nende sõber või mingi tuntud inimene. Kui noortel on loodud meiega kontakt ja usalduslik suhe, siis nad päriselt usaldavad seda, mida me räägime. Ma tean ka, et vene noored ei loe pikki tekste ehk neile suunatud info peab olema konkreetne.

Maria: Kõige tähtsamad on kolm asja: kust ja kelle käest tuleb info ning milline on visuaal. Pilkupüüdev noortepärane kujundus ja foto minimaalse infoga on ideaalne. Kui nad ise soovitavad midagi üksteisele, siis see mõjub ka ülihästi.

Jelena: Mina ei näe siin suurt erinevust.

Milliseid infokanaleid vene noored kõige enam eelistavad?

Kristina: Televisiooni nad ei vaata. Me isegi ei räägi sellest nendega, alati ainult sotsiaalmeedia. Nende seast on kõige levinumad Instagram, Telegram ja VKontakte. Uudiseid loetakse telefonitsi Delfist. Samas ei oska öelda, kas nad mõistavad, et mitte kogu sealne info ei pruugi olla usaldusväärne.

Maria: Ikka sotsiaalmeedia on number 1: VKontakte, Instagram, Telegram ja mõningal määral TikTok. Võib-olla mõni saab infot ka bussiekraanilt ja bussipeatusest või vanaema televiisorist.

Jelena: Mina ei näe ka siin suurt erinevust, sotsiaalmeedia on popp nii eesti kui vene noorte seas. Facebookis on näiteks avatud venekeelsed grupid, kus põhisihtrühm 18+ noored ja lapsevanemad. Ma lisaks, et vene noored (loomulikult mitte kõik) kuulavad rohkem ka oma vanemaid. Näiteks, kui ema soovitab programmist osa võtta, siis laps tavaliselt osaleb.

Millised teemad vene noori enim huvitavad?

Kristina: See, mis toimub meelelahutusmaastikul: tipplauljad, TikToki teemad. Samuti huumor ning arvutimängud ja sport, nad näiteks teavad poksist väga palju. Pigem tunnevad nad huvi välismaal toimuva vastu. Kui vaadata, mis sisu nad tarbivad, siis see on kõik välismaa kohta.

Maria: Olen Kristinaga nõus. Aga lisaks ka seriaalid, sarjad ning Youtube’i ja TikToki videod, kust saab midagi põnevat õppida. Eelkõige muidugi see info, mis ühel või teisel moel on noortele aktuaalne või kuidagi muudmoodi kõnetab neid. Kuna tunnen erinevaid erakondadesse kuuluvaid noori, siis minu kogemuste põhjal on palju ka neid noori, keda poliitika väga huvitab ‒ mida uut ühiskonnas toimub jne. Aga noored, kes poliitika vastu erilist huvi üles ei näita, usuvad pigem pealiskaudset infot.

Millised teemad neid kõige vähem huvitavad?

Kristina: On teemasid, millest nad ise rääkima või küsima ei hakka ‒ näiteks vaimne tervis. Nad võivad probleeme isegi mainida, aga vene noored kardavad (mitte kõik) abi küsida ja kui sa ütled, et on olemas spetsialistid, erinevad asutused, kuhu saab pöörduda, siis nad pigem ei usu seda. Samas viimasel ajal pöördutakse meie poole küsimustega, mis on seotud tööotsingutega, motivatsioonilangusega, halva tujuga või et neil on igav ja ei ole midagi teha. Kui aga küsida, et mida te teha tahate, siis ei oska nad oma vajadusi kaardistada.

Kui palju neid Eesti poliitika ja ühiskonnas toimuv huvitab, ei oska öelda. On osa, keda ei huvita, aga nad lihtsalt teavad, et midagi toimub. Nende huvisid mõjutavad ka kool ja vanemad ehk kui palju peres sellest räägitakse.

Maria: Näiteks kohalikud tuntud inimesed, kes pole vene noorte seas tuntud. Lisaks info, mis puudutab valdkondi, millega nad kokku ei puutu. Tihti esineb koguni info üleküllust mingite teemade suhtes.

Kui poliitiliselt aktiivsed on vene noored? Kas ja kui palju kuuluvad nad erinevatesse organisatsioonidesse ja ühendustesse?

Kristina: Umbes 20% noori kuulub noorteklubidesse ja umbes 20% on neid, kes tegelevad spordiga, aga poliitikahuviliste noortega meie oma töös kokku ei puutu. Sellised noored ei hängi niisama.

Maria: Minu ümbruses on päris palju poliitiliselt aktiivseid, kes kuuluvad noortele suunatud poliitilistesse ühendustesse, käivad kohtumas poliitikutega, osalevad noortele suunatud poliitilistes tegevustes või kandideerivad juba ise. On ka neid noori, kes on väga aktiivsed ja initsiatiivikad, aga ei kuulu ühte kindlasse parteisse. Neid, keda poliitika huvitab ja kes on otsustanud selles suunas edasi liikuda, on üllatavalt palju.

Mida me võime sellest kõigest järeldada? Kuigi nii Kristina, Maria kui Jelena oskasid vene ja eesti noorte vahel välja tuua teatavaid erinevusi, võib nende vastustest välja lugeda, et tänases globaalses maailmas saame vabalt öelda ‒ noor on noor ning neid huvitavad teemad ja infotarbimisharjumused on paljuski samad. Vahet ei ole, mis rahvusest on noor. Loodame, et ajapikku unustame sellised väljendid nagu „noh, ta on ju venelane“ ning eesti ja vene noored leiavad tänu oma ühisosale üksteist rohkem üles.