Uudised nutimaailma poolt zombistunud lastest või meediamaastikul mitteorienteeruvatest vanemaealistest on saanud igapäevaseks. Süüdistatakse puudulikku haridust. Meie uudisvoogusid suunavad GAFAM*-i filtrid. Igaühel on oma teadus. On kujunenud lõhestunud riik, kus peaaegu kõik on info virvarris pea kaotanud.

Tunnetades probleemi vaatab ühiskond lahendusi otsides ikka õpetajate ja kooli poole. „Oh, õpetaja Laur, tule ja aita!“ õhkab eesti inimese süda tüvitekstist pärit arhailise õpetaja kuvandi järele. Aga uue aja õpetaja Laur on suunamudija, kes nügib õpilasi olulistel teemadel. Ideaalis suudaks ta ehk anda teadmistena tööriistad, millega noor saab kõigi nügijate ning filtrite vahel enda teed rajada. Kuid õpetajal neid tööriistu ei ole.

„Oh, õpetaja Laur, tule ja aita!“ õhkab eesti inimese süda tüvitekstist pärit arhailise õpetaja kuvandi järele. Aga uue aja õpetaja Laur on suunamudija, kes nügib õpilasi olulistel teemadel.

Riiklikul taustal pole suurt häda. Meediaõpetus on meil gümnaasiumi riiklikus õppekavas kohustuslike ainete hulgas olemas. Meedia ja mõjutamise kursus pakub sisu neljas valdkonnas: kommunikatsioon, meedia kui diskursuse kujundaja, tekstid ja reklaam. Polekski justkui probleemi, sest õppekava annab selgroo ja õpetaja sisu. Kuid kas õpetaja teab sisu? Kui üks emakeele õpetaja teatas, et õpik on aegunud, uurisin - õpik on vaid kaks aastat vana. Ja kuigi õppekava on sellest üle kümne aasta vanem ning meediamaastik vahepeal tundmatuseni muutunud, ei ole küsimus materjalide leidmises. Küsimus on otsijas ja pidevalt muutuvas meediamaastikus.

Vaja on vahetut kogemust, et muuta hoiakuid. 2013. aastal viis Liina Raudsaar Tartu Ülikoolis läbi uuringu meediaõpetuse tulemuslikkusest. Tulemus sõltus konkreetsest õpetajast. Lisaks selgus, et õpetajad ei saa kujundada õpilaste meediapädevust, kui neil endil vastavad teadmised, huvi ja valmisolek puuduvad. Kahjuks avastati ka, et õpetajad edastavad klassile sageli topeltsõnumeid – verbaalse info ja õpetaja hääletooni ning kehakeele vahel on konflikt. Ma ei arva, et õpetaja peaks suunamudija kombel iga tunni algus 15-sekundit TikTok´is tantsima, kuid vaja on koolitust, et mõista, mitte kohut mõista. Hoiakud mõjutavad tugevalt õpetajate teemakäsitlust vaatamata õppekavas pakutavale.

Meediamaastik muutub kiiresti. Eilne pop 3-minutiline videopöördumine YouTube´is, on tänane 15-sekundine reel. Kes suudaks püsida kannul? Kas lisaks Õigekirjagurmaanile on õpetajad avastanud ka bookstagram’ide mõjujõu?

Meediamaastik muutub kiiresti. Eilne pop 3-minutiline videopöördumine YouTube´is, on tänane 15-sekundine reel. Kes suudaks püsida kannul?

Vaja on harida õpetajaid. Eestis oli õpetaja keskmine vanus 2019/2020. õppeaastal 48 aastat, umbes pooled meie üldhariduskoolide õpetajatest on vanuses üle 50, viiendik üle 60. Nende baasharidus rääkis ajalehtedest, raadiost ja televisioonist. Tänase õpilase jaoks on need kadunud kunstid. OECD 2013. aasta uuringu järgi vajab õpetaja, toimetulekuks muutuvas ühiskonnas, enda sõnul erialast täiendõpet.

Kool vajab abi meediauurijatelt, tegevajakirjanikelt ja ka meediapädevaid õpetajaid. Kuigi kool on konservatiivne ja klassikaline sõiduvahend, vajab see tänasel meediamaastikul spetsialistidest turvahälle, et õpilased saaksid koolist parima hariduse meediamaastike kiirteedel sõitmiseks.

Õpetajad ei saa õpetada seda, mida nad ei ole ise õppinud ega ole õppinud ka väärtustama. Kool vajab abi meediauurijatelt, tegevajakirjanikelt ja ka meediapädevaid õpetajaid. Kuigi kool on konservatiivne ja klassikaline sõiduvahend, vajab see tänasel meediamaastikul spetsialistidest turvahälle, et õpilased saaksid koolist parima hariduse meediamaastike kiirteedel sõitmiseks. Tulge appi, sõnumiseadjad!