Paljudes peredes algavad sellest veerandist koolipäevahommikud teisiti, sest hambapesu ja hommikuhelveste vahele peab ära mahtuma koolilaste nina surkiv koroona kiirtest. Nii on kindlam, et koolis kohtuvad vaid koroonavabad õpilased ja koolitöötajad.

Koolivaheaja inforalli

Sügisvaheaja selgroo murravad Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Kõlvart otsustab jätta Tallinna koolide 4.–8. klassid pärast koolivaheaega esialgu nädalaks distantsõppele. Kersna panustab koolipere kiirtestimisele. Järgneb muudetud ja muutmata teadete virvarr meedias ja postkastis.

Meie pere lapsed Rebeka ja Taaniel õpivad Tallinnas. Taaniel käib munitsipaalkoolis, ja kuna ta on 3. klassi õpilane, jätkab tema kontaktõppes. Rebeka õpib 5. klassis, aga riigikoolis. Seetõttu jääme edasise info ootele, kas tütre kool astub sama sammu teiste Tallinna koolidega nagu eelmise koroonalaine ajal või otsustatakse seekord teisiti. Paari päeva möödudes selgub, et ka tütar saab kontaktõppes jätkata.

Elavat arutelu tekitas koolidele saadetud kiirtestimise juhis, mille järgi pidid lapsed end koolitöötaja juhendamisel ise testima, kõik klassikaaslased üheskoos. Kas see on eetiline? Kas aeg, mil lapsed koolipäeva alguses enne testitulemuste selgumist omavahel kokku puutuvad, on piisavalt lühike, et nad üksteist ei nakataks? Kuidas positiivse testiga laps koju saab ja mida tegema peab? Neis küsimustes on igaühel oma arusaam.

Lapsevanemate soovidega arvestades otsustab tütre kool lasta testida lapsi ja koolitöötajaid kodus enne koolitulekt. Testid antakse koolist koju kaasa.

Äratus, on kooliaeg!

Sügisene vihmahoog krõbistab äratuskellana vastu plekk-katust. Ajan end voodist välja ja piilun laste magamistubadesse. Mõlemad toad on justkui rahusaared hommikuhämaruses. Isegi kass tõstab trepihalli pesas vaid korra pea ja pistab nina pehmete käppade vahele tagasi, silmis palve: „Ainult viis minutit veel!“. Triibuline Miisu-Mjäu võib veel edasi põõnata, aga ülejäänud perel on aeg end jalule ajada.

Esimesena saab unest jagu perepoeg. Seab aeglased taaruvad sammud vannitoa poole, silmad tervitava valguse pärast veidi kissis. Suurem võitlus unega on vaja maha pidada teise toa asukal. Teki ja padja vahelt piiluvad loogeldes pikad heledad kiharad. „Emme, kas testi jõuame ka ikka teha?“ küsib unesegune hääl. „Sellepärast peadki kiirustama, et jõuaksime testi ära teha. Ega see parem pole, kui klassis teiste ees peab testima. Tõuse nüüd ruttu!“ ajan tütart takka.

Hommikurutiini prototüüp

Algab koroonaviiruse antikehade jaht kiirtestiga. Testida tuleb vaid Rebekat. Taanieli kodus testima ei pea, teda testiti päev varem koolis, kogu klass vennalikult üheskoos.

Võtan köögilaua taga istet. Kuuma kohviga kruus ühes, SARS-CoV-2 Antibody Rapid Test kasutusjuhend teises käes.

Taaniel krõbistab köögis piimaga hommikuhelbeid. Võtan köögilaua taga istet. Kuuma kohviga kruus ühes, SARS-CoV-2 Antibody Rapid Test kasutusjuhend teises käes. Kööki astub abikaasa, kellelt küsin, kas see eks-trakt-siooni … Veerin uut sõnavara ja läbime abikaasaga testi kiirkursuse.

Meiega liitub hommiku peategelane, kelle pilku püüab laual olev kiirtesti komplekt. Taaniel, nagu just õde oodanud, tõstab hommikusöögi kausi kõrvale ja hakkab vurinal õpetama: „Kõigepealt tuleb nuusata nina! Siis paned pika valge pulga ninna, keerad viis korda ühtepidi ja viis korda teistpidi, sama teisest ninaaugust. Siis paned pulga vedeliku sisse, mudid tsipa, valad, näe, siia auku, ootad ja ongi valmis!“ Hingab korra ja lisab: „Aga kui tuleb kaks punast triipu, ära ehmata! See ei tähenda kohe, et on koroona, see võib näidata valesti või on üldse mõni muu haigus.“ Koolis olla õpetatud. Ta on peres ainus, kel koroona kiirtesti kogemus omast käest võtta.

Poja tempoka korduskursuse läbinuna haarab pereisa otsustavalt testija rolli ja seab süsteemselt kõik oma käe järgi. Rebeka istub, haigutab ja uurib pisut kartlikult, ega test valus pole. „Ei ole,“ kinnitavad isa ja vend. „Aga miks see valge peenike vatipulk ikkagi nii pikk on? See on ju … kui palju see on, see on ju kakskümmend sentimeetrit!? Kui sügavale ninna sa selle torkad?“ uurib tütar. „Ainult paar sentimeetrit, näe, nii vähe,“ osutab isa. Rebeka naeratab usaldavalt ja lubab end teenindada. „Kõdi on! Kuule, ma aevastan kohe,“ ja aevastabki. „Mis? Aa, teisest ninaaugust ka?“ Vend kinnitab: „Jaa, teisest ka viis tiiru.“ „Üks, kaks,“ loeb Rebeka kaasa ja kinnitab, et polnudki valus ning tunneb head meelt, et läks libedalt. Pereisa toimetab testiga edasi. Keerutab läbipaistvas anumas vedeliku sees vatipulka, raputab ja tilgutab vedelikku valgele kassetile. Nüüd on viisteist minutit aega, kuniks kassetike veel „mõtleb“, kas värvib testis punaseks ühe võik kaks triipu. Loodame vaid ühte. Seni on paras aeg jätkata hommikuhelveste krõbistamisega.

Tõehetk

Testi valge kassett mõjub mulle isegi nostalgiliselt, sest meenutab pisipere ootamise aega, aga siis unistasime püüda ühe triibu asemel kahte.

Testi valge kassett mõjub mulle isegi nostalgiliselt, sest meenutab pisipere ootamise aega, aga siis unistasime püüda ühe triibu asemel kahte.

Kas hommikused pingutused olid ka asja eest ja võib kooli minna? Oodanud 15 minutit, sirutavad neli uudishimulikku nina end testi kohale. „Huh, negatiivne!“ rõõmustame üheskoos. Panen negatiivse testitulemuse kui kooliust avava kuldvõtmekese veebiküsitlusse kirja ja edasi läheb kõik tavapäraselt, lapsed kiirustavad isaga autosse ja kooli.

Uus info

Päeva peale saame poja koolist uut infot: „Otsustasime, et edasine testimine toimub kodus.“

Nüüdsest on kodune testimine mõlema lapse uus hommikurutiin. Ajame teadetes ja seinakalendris sõrmega järge, kellele millisel hommikul test tuleb teha. Erinevad koolid ja testipäevad ning erinev tulemusest teavitamise süsteem. Vähemalt esialgu. Testi võib teha ka testipäeva eelõhtul, meie jätkame värske tulemuse nimel hommikuti. Iga aeg saab maailmas kord ümber ning iga päev on lootusrikkalt lähemal kriisi ja nina surkimise lõpule.

Mõne päeva pärast loen pressiteatest: „Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul läks esimene kiirtestimise nädal üle ootuste sujuvalt.“