Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Liiklusraevust Eestis: uimerdavad sõidukijuhid ajavad närvi, sest eestlane on harjunud piirkiirust ületama

Aap Andreas Rebas | Fotod: Adobe Stock, Aldo Luud

Rusikas roolis. Foto: Adobe Stock
Rusikas roolis. Foto: Adobe Stock

On jõulukuu esimene nädalavahetus. Viis noort sõpra sõidavad autoga mööda öist Eestimaad ja tuju on ülev. Tehakse väike metsapeatus, seejärel teekond jätkub. Mõni minut hiljem veereb auto taha suur maastur ning vilgutab tuledega. Seltskond jääb seisma. Maasturist hüppavad välja kaks tursket meest, kes jooksevad noorte juurde, tõmbavad masinal tagumised uksed lahti ning löövad ühte noormeest jalaga, teist püütakse kägistada. Juht jookseb järele ja püüab kamraade rahustada. Räägivad omavahel, kuni üks kappidest hakkab maasturi poole liikuma. „Ära nüüd relva küll tooma hakka!“ hüüab juht.

„Ära nüüd relva küll tooma hakka!“ – näide liiklusraevu juhtumist Eestis.

See lugu pole 1990-ndatest, vaid seitsme aasta tagune vahejuhtum minu enda elust. Pealtnäha (narko)joobes mehed süüdistasid mind ja mu sõpru nende autopolstri lõhkumises. Tegelikult seisime lihtsalt paar minutit autoga tee ääres ja nemad sõitsid meist mööda. Mis neid endast välja ajas, on senimaani arusaamatu. Kutsusime endale abi ja kui läksime veel samal ööl politseijaoskonda avaldust esitama, olid agressiivsed mehed juba kinni peetud.

Siiski pole see lugu ainus isiklik kogemus, mida võiksin liigitada mõiste „liiklusraev“ alla. Olen kokku puutunud ka kurikaga ähvardajaga ning agressiivsete „pidurikontrolöridega“ (ingl k brake check [1]).

Vihaseid žeste näidatakse üle Eesti

Kuigi inimesed on üldjuhul harjunud vaatama välismaiseid liiklusraevu juhtumeid (näiteks saates „Võimalik vaid Venemaal“), siis ka Eesti liiklusest leiab kõnekaid juhtumeid. Oktoobris avaldati meedias fotod nii Tallinnas aset leidnud intsidendist [2] kui video ärevast olukorrast Tartus [3]. Üks markantsemaid näiteid [4] pärineb 2016. aastast. Autojuht reastus teise auto ette, pidurdas siis järsult ning tuli autost välja. Seejärel asus ta kaasliiklejat pesapallikurika taolise esemega ähvardama. Sellised juhtumid ei pruugi väljenduda üksnes füüsilises vägivallas, vaid ka eluohtlike olukordade tekitamises. Näiteks 2020. aasta augustis proovis maasturijuht teelt välja rammida [5] jalgratturit.

Kuid mida me üldse liiklusraevu all mõistame? Liikluspsühholoog dr Gunnar Meinhardi sõnul on tegemist käibefraasiga. Liiklusraevu mõistet pole ta ametlikes dokumentides ja seadustes kohanud.

Mõiste „liiklusraev“ võiks dr Meinhardi väitel defineerida raevu ehk negatiivse emotsiooni väljendamise paigutamisel liikluskeskkonda. „Liikluspsühholoogia rahvusvahelises käsitluses on kasutusel termin agressiivsus, mis tähendab kellegi vastu suunatud tahtlikku tegevust – olenemata, kas füüsilist või vaimset –, mille sisuks on soov tekitada kahju,“ selgitab dr Meinhard.

Dr Gunnar Meinhard. Autor: Aldo Luud

Tartu politseijaoskonna üleminspektori Taivo Rosi sõnul ei kogu politsei otseselt liiklusraevuga seotud väljakutsete või pöördumiste arvu. Siiski möönis ta, et nii mõnegi juhtunud õnnetuse puhul võib eeldada, et selles on oma roll olnud liiklusraevul. Küll ei meenu Rosile lähiajast Tartust ühtegi sellist juhtumit, kus raev oleks üle kasvanud füüsiliseks vägivallaks.

Mis ajab inimesi liikluses närvi?

Linnaliiklus on oma olemuselt üks suur virvarr. Korrapärane kaos, kus reeglid on justkui paigas, kuid ometi kohtab palju närvilisust ja üksteise mittemõistmist. Tahes-tahtmata tekib küsimus, miks sellised juhtumid aset leiavad. Mis võiks olla see sügavam põhjus, miks inimesed liikluses endast välja lähevad?

Dr Meinhardi hinnangul saab tavapärases liikluses kõik alguse elementaarsete vigade tegemisest, mida üks või teine vääralt tõlgendab. „Eriti, kui kellegi väära käitumise korral hakatakse demonstreerima oma õigusi. Sõltuvalt isiksuseomadustest võib olukord kiiresti eskaleeruda,“ nendib liikluspsühholoog.

Küsisin inimestelt kahes Facebooki grupis – Liiklusinfo Tallinnas ja Liiklusinfo Tartus ja Tartumaal –, mis neid liikluses kõige enam endast välja ajab. Vastuseid tuli vaid mõne päevaga kokku üle 5000.

Kuvatõmmised Facebooki gruppide Liiklusinfo Tallinnas ning Liiklusinfo Tartus ja Tartumaal küsitluste tulemustest.

Vastustest selgub, et nii Tallinna kui Tartu liiklejaid häirivad enim uimerdavad sõidukijuhid. Põhjendamatult aeglane sõit ajab inimesi rohkem endast välja kui näiteks kihutamine, mis ei pääsenud kummaski grupis viie populaarsema vastuse sekka. Küll aga võib mõlema linna elanike vastuste puhul leida ühiseid jooni tõukerattaga liiklejaid puudutavas. Näiteks kommenteeriti küsitluse juures, et peavalu valmistavad tõukeratturid, kes vuhisevad „viimasel hetkel või isegi punase tulega üle sebra“. Samuti toodi välja sõidukijuhid, kes manöövreid tehes suunatuld ei näita.

„Selle asemel, et liigelda rahulikumalt, hakatakse tüüpiliselt olukordi õigustama.“ – dr Gunnar Meinhard

Kiirustamise kohta tõi dr Meinhard näite argipäevast: „Üldlevinud on kiirustamine +10 (sõitmine 10 km/h lubatud piirkiirusest kiiremini – toim) üksikute sekundite võitmiseks, mõtlemata, et automaatselt kasvab märkimisväärselt ohtlike manöövrite ja raskete tagajärgede võimalus. Selle asemel, et liigelda rahulikumalt, hakatakse tüüpiliselt olukordi õigustama: „spidokas niikuinii valetab“, „teised sõidavad ka kiiremini“, „jõuan kiiremini kohale“ jne.

Kannatajateks ka ühistranspordijuhid

Tartu politseijaoskonna üleminspektor Taivo Rosi sõnul satuvad liiklusraevu ohvriteks sageli ka linnaliini bussijuhid. „Pahatihti ei arvesta teised liiklejad bussi mõõtmete ja muude eripäradega, mistõttu on liiklusohtlikud olukorrad kahjuks igapäevane nähtus,“ kõneleb Rosi.

Tartu politseijaoskonna üleminspektor Taivo Rosi. Foto: PPA

Rosi selgitab, et enamjaolt põhjustab liiklusraevu siiski inimese sotsiaalsete oskuste puudumine või vähesus, harvemal juhul ka mõni meditsiiniline probleem, näiteks käitumis- või psüühikahäire. „Pole oluline, millise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel ühe või teise ärritumine esile kutsutakse. Inimlik arusaamine, teiste liiklejate tolereerimine ning valmidus probleeme ratsionaalselt lahendada peavad tingimusteta olema omased igale liiklejale,” lisab üleminspektor.

„Inimlik arusaamine, teiste liiklejate tolereerimine ning valmidus probleeme ratsionaalselt lahendada peavad tingimusteta olema omased igale liiklejale.“ – Taivo Rosi

Agressiivsed liiklejad käituvad raevukalt ka mujal

Dr Meinhardi sõnul tuleb probleemsete situatsioonide vältimiseks eelkõige korrektselt liigelda. „Näiteks mitte ületada kiirust (!), näidata enne mistahes manöövrit õigeaegselt suunda ja nii edasi. Need elementaarsed tegevused aitavad ära hoida väga palju väärtõlgendusi. Ebapiisav infotöötlus, mitte ainult kiire sõidu puhul, viib mõtlemisvigadeni ja see omakorda tegevusteni, mille tulemus on prognoosimatu.“

„See, kes mõtleb ja käitub agressiivselt, teeb seda tavaliselt ka väljaspool liiklust.“ – dr Gunnar Meinhard

Ta lisab, et mõtlemisvigu ei esine ainult liikluses, vaid igapäevastes olukordades igal pool meie ümber. „See, kes mõtleb ja käitub agressiivselt, teeb seda tavaliselt ka väljaspool liiklust. Nii nagu liikluses, tajutakse ka internetis kommenteerides subjektiivset anonüümsust, kuid mitte võimalikke tagajärgi,“ selgitab dr Meinhard.

Raevupurse võib päädida karmi karistusega

Taivo Rosi sõnul näitab politsei menetluspraktika üle Eesti, et liiklusraevuga seotud vahejuhtumid päädivad pahalase jaoks enamasti mõne liiklusnõude rikkumisega, millega on tekitatud liiklusoht. Sellisel juhul saab inimese võtta vastutusele ja karistada teda nii rahatrahviga kuni 400 eurot või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni pooleks aastaks.

„Kui aga keskmine liiklusraevu juhtum kasvab üle kolmandaid isikuid häirivaks või lausa kahjustavaks tegevuseks, võib inimest oodata rahatrahvi asemel arest kuni 30 päeva,“ toonitab Rosi ning lisab, et kõige jubedamas situatsioonis, mil omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks kasutatakse vägivalda, võib teise inimese ründamine kaasa tuua kriminaalvastutuse.

Dr Meinhard, kes on ühtlasi järelkoolitusprogrammi KOJU eestvedaja, toob välja, et kuigi ta on aastaid töötanud liiklussüüteo toime pannud inimestega, on temani jõudnud vaid mõned üksikud kaasused seoses agressiivse käitumisega. „Tegemist on olnud raskete juhtumitega. Mitmetes Euroopa riikides kaotab autojuht sellistel puhkudel sõiduki juhtimise õiguse. Juhtimisõiguseta jätmise protseduurid on sellisel juhul väga täpselt kindlaks määratud ja inimesel tuleb näha üsna palju vaeva oma juhtimisvõimekuse tõestamiseks. Eesti vaates on tegemist tulevikuteemaga.“

Kaootiline väljaõpe soosib segadust

Dr Meinhard möönab, et Eestis tellib riik väga harva teadusuuringuid sõidukijuhtide käitumise selgitamiseks, mis aitaks parandada seaduseid. „Hea näitena saab tuua politsei ja prokuratuuri, kes joobes juhtidega tegelemisel on lähtunud lähiminevikus korraldatud uuringu tulemustest,“ kiidab ta.

Näiteks Saksamaal õpitakse dr Meinhardi sõnul erinevates liiklussituatsioonides õigesti käitumist juba autokoolis, kus iga õpilane peab läbi töötama mahuka 400-leheküljelise õpiku. „Instruktorid kasutavad süstematiseeritud metoodilisi aluseid ja riiklikul eksamil tuleb lähtuda ohutu liiklemise põhimõtetest. Seda eesmärgiga, et ettevalmistuse saavad esmased juhid teaksid lähtuda sarnastest põhimõtetest ja eelkõige mõelda õigesti,“ räägib liikluspsühholoog.

„Hiljem praktikas tõlgendab iga juht liiklusseadust omamoodi,“ viitab dr Meinhard puudulikule liikluskasvatusele Eestis.

Võrdluseks selgitab dr Meinhard, et Eestis on autokoolides õpetamise aluseks Eestis kehtiv liiklusseadus, mida instruktorid õpilastele kirjeldavad ja riiklikul eksamil tuleb teada nn õigeid vastuseid. „Hiljem praktikas tõlgendab iga juht liiklusseadust omamoodi,“ viitab dr Meinhard puudulikule liikluskasvatusele Eestis.

Enamasti ollakse liikluses siiski viisakad

Liiklusraevu juhtumite ennetamiseks on Tartu politseijaoskonna üleminspektori Taivo Rosi sõnul politsei liiklusraevuga seotud juhtumeid kajastanud ka laiemalt, et kogemused oleksid kõigile õpetlikud.

„Lisaks aitavad nii omavalitsused kui ka teised partnerid oma tavapäraste ennetustegevustega selgelt probleemi vähendamisele kaasa. Mõelgem kasvõi „Lase buss vahele! TÄNAN!“ siltidele bussidel, „Lase buss läbi“ liiklusmärkidele või kasvõi eraldi bussiradadele ja jalgrattateedele,“ sõnab Rosi.

Rosi usub, et sellised tegevused aitavad liikluskeskkonnal püsida loogilisena ning samuti vältida erinevaid konflikte. Ta tunnustab Eesti liiklejaid, öeldes, et valdavalt ollakse teedel ikkagi viisakad.