Kuidas veeta jõulud keskkonnasõbralikult ja kuidas võiks järgmisel aastal muuta oma tarbimisharjumusi? Oma mõtteid ja soovitusi jagab Liisa Aavik, kes on rohemüksamise koolitaja, peab blogi nimega Suletud Ring, tegeleb RingKarbi korduskasutatavate toidunõude ringlussüsteemi turundusega, uurib ringmajandust ning viljeleb zero-waste ehk jäätmeteta elustiili.

Juba noorelt roheline

Mälestused ja teod lapsepõlvest reedavad, et uudishimu roheteemade vastu tärkas juba tollal. Ühes algklassi kodutöös kirjutas Liisa sellest, kuidas nõukogude ajal heegeldati kilepiimapakkidest vaipu. Juba kuuendas klassis pidas ta blogi sellest, kuidas peaks kliimasoojenemisega tegelema. „Iseasi, kui palju ma tegelikult ise ära tegin,“ naerab Liisa.

„Meile näidati sinna otsa jubedaid looduskatastroofe kujutavaid filme. Aga kunagi polnud juttu sellest, et n-ö vannitoa uputuse moppimise asemel võiks kõigepealt kraani kinni keerata ja tegeleda ennetusega, näiteks alustades jäätmetest,“ meenutab Liisa.

Koolis piirdus roheteemade käsitlus ainult elementaarsete teadmistega: sorteeri prügi ja vii oma taara ära. „Meile näidati sinna otsa jubedaid looduskatastroofe kujutavaid filme. Aga kunagi polnud juttu sellest, et n-ö vannitoa uputuse moppimise asemel võiks kõigepealt kraani kinni keerata ja tegeleda ennetusega, näiteks alustades jäätmetest,“ meenutab Liisa.

Päris tegudeni jõudis ta tudengipõlves, kui tekkis võimalus ise oma majapidamise eest vastutada. Huvi inimtekkelise keskkonnamõju vastu avaldus psühholoogiaõpingute ajal, kui ta hakkas osalema roheväljakutsetes. Praeguseks on Liisa püüelnud jäätmeteta eluviisi poole üle nelja aasta.

„Paljudel inimestel on pealiskaudne arusaam keskkonnasõbralikust eluviisist. Kui küsitakse, mida sa keskkonna heaks teed, siis vastatakse enamasti, et sorteerin jäätmeid ja olen enda üle väga uhke. See on tore ja vajalik, aga sellest keskkonnasõbralikkuseks ei piisa. Alustada tuleks ennetusest,“ arvab Liisa.

Kõik algab teadlikest otsustest

„Mul on kõikide oma asjade kohta teadmine, et mis hetkel millestki minu jaoks piisab,“ võtab Liisa oma keskkonnasõbraliku elustiili põhimõtted kokku. Ta ei võta vastu ja ei osta asju, mida tal vaja ei ole. Asjad võiksid olla korduskasutatavad. Tekkinud jäätmed, mida on minimaalselt, tuleb muidugi sorteerida ning kompostida.

Vahel kuuleb etteheiteid, nagu oleks keskkonnasõbralik elustiil kallis. Kui alustada keskkonnasõbraliku elustiiliga, siis tasuks esmalt ära kasutada need asjad, mis juba olemas on. „Kui ma pakendivaba eluviisiga alustasin, ostsin endale kolm vedrukaanega purki, et vedelaid toiduaineid turult kaasa osta. Lisaks olid mul mõned riidest kotikesed, samuti kasutasin ära ühekordsed kilekotid. Sellise alustamisekomplekti kulu oli umbes kaheksa kuni kümme eurot,“ meenutab Liisa.

Kuigi jäätmeteta või pakendivaba eluviisi põhimõtted on lihtsasti järgitavad, siis keskkonnasõbraliku tarbimise teeb märksa keerulisemaks rohepesu. Liisa selgitab: „Minu jaoks on rohepesu näiteks see, kui ettevõte, mis kasutab täiesti tavalist, maksimaalselt kaks korda ümbertöödeldavat plastpakendit, panustab raha sellesse, et reklaamida oma toote 100% ümbertöödeldavat pakendit, kuid null eurot sisulisse tegevusse oma keskkonnamõju vähendamiseks.“ See, kas ümbertöötlemine üldse toimub, sõltub tarbijale kättesaadavast jäätmekäitlussüsteemist. Parem variant on kasutada tooteid, milles on kasutatud teise ringi toorainet. Poelettidel aga esitletakse sellised tooteid ühtviisi „roheliselt“.

Üksi maailma ei päästa

„Kui käin rääkimas jäätmeteta eluviisist, siis ütlen inimestele, et kõigepealt vaadake, mis asju te juba praegu teete selles „keeldu, kärbi, korduskasuta, käitle, komposti“ reeglistikus ja kiitke ennast. Seejärel mõelge, mis on need asjad, mida te veel olete valmis tegema. Meil ei ole vaja seda, et meil on mingisugused üksikud inimesed, kes kramplikult nendest reeglitest kinni peavad või püüavad olla ideaalsed. Tegelikult on vaja kollektiivset pingutust,“ sõnab Liisa.

„Keskkonnateadliku käitumise eesmärk ei ole see, et oled ainult sina ise, sinu käitumine ja sinu hea tunne. Sinu valikud mõjutavad sind ümbritsevaid inimesi.“

„Keskkonnateadliku käitumise eesmärk ei ole see, et oled ainult sina ise, sinu käitumine ja sinu hea tunne. Sinu valikud mõjutavad sind ümbritsevaid inimesi.“ Liisa meenutab kunagi ülikoolis loetud uuringut, milles leiti, et ülekaalulisus ja ebatervislik eluviis levib sotsiaalsetes võrgustikes. Sõbrad mõjutavad üksteist, samamoodi abikaasad.

Liisa arvab, et selline seaduspära võib kehtida ka keskkonnasõbraliku eluviisi puhul. Oma käitumisega saad teistele eeskujuks olla. Märgates mõnes ettevõttes mõttetult palju prügi tootvat lahendust, tasub juhtida probleemile tähelepanu ning pakkuda välja keskkonnasõbralikum lahendus.

Kuidas veeta jõulud roheliselt?

Jõulud on muutunud suurteks ostupühadeks, mil on oht pingutada üle nii kingituste kui ka tarbimisega. Liisa jagab oma mõttekaaslase Kadri Kalle öeldut, et jõulude ajal võiks endalt küsida, mis asjad teevad meid päriselt õnnelikuks. Mõelda, miks me tunneme vajadust väljendada oma hoolivust läbi kinkide või läbi asjade ostmise. „Äkki selle asemel, et näidata oma lapsele temast hoolimist asjade kaudu, veedad temaga päriselt aega?“ ütleb Liisa.

Elamused pakuvad ka aastaid hiljem meenutades sarnast emotsiooni nagu selle kogemise ajal. Asjade puhul kaob elevus kiiresti. Lisaks tasub koos lähedaste ja sõpradega aega veeta – uuringute järgi elavad inimesed kvaliteetsete sotsiaalsete suhete olemasolul kauem.

Üks viis rohelisemateks jõuludeks on loobuda kingituste tegemistest. Kui on aga kindel soov kingitus teha, siis on Liisa sõnum selge: „Kõige parem kingitus on elamus.“ Elamused pakuvad ka aastaid hiljem meenutades sarnast emotsiooni nagu selle kogemise ajal. Asjade puhul kaob elevus kiiresti. Lisaks tasub koos lähedaste ja sõpradega aega veeta – uuringute järgi elavad inimesed kvaliteetsete sotsiaalsete suhete olemasolul kauem.

„Mis puudutab ehtimist, siis saab rentida väikese kuusebeebi, mis hiljem istutatakse tagasi metsa. Või saab rentida potijõulupuu,“ räägib Liisa.

Uute jõulukaunistuste ostmise asemel võib kasutada juba olemasolevaid või need ise meisterdada. Kingituste pakkimisel saab samuti kasutada olemasolevaid vahendeid nagu ajalehed, kinkekotid eelmistest jõuludest või pakkida kingid Jaapanist pärit Furoshiki meetodil kanga sisse. Kui materjalist on puudus, siis on olemas Facebooki gruppe, kus antakse kõiksugust kraami tasuta ära.

Hea kingituse tegemiseks tuleb suhelda

Kingituste tegemiseks kasutab Liisa nimekirja. Esimene asi tema nimekirjas on, et talle ei pea midagi kinkima. Ta on rõõmus ka selle üle, kui jõulude ajal ollakse koos. Kui aga soovitakse tingimata midagi kinkida, saab valmistada kvaliteetaja kinkekaardi. Näiteks minnakse koos matkale või õpetab kingi tegija kingisaajale midagi uut. Lisaks saab teha teise inimese eest annetuse mõnele heategevusorganisatsioonile.

„Keskkonnasõbralik kingitus on see, mida inimene päriselt kasutab,“ sõnab Liisa.

Hea meelega võtab ta vastu toidupoe kinkekaardi. Liisal on olemas ka nimekiri asjadest, mida ta vajab ja ei ole jõudnud veel ise osta. „Keskkonnasõbralik kingitus on see, mida inimene päriselt kasutab,“ sõnab Liisa.

Nimekiri ei riku kingisaamise rõõmu, vaid teeb kingituste tegemise lihtsamaks ning toetab keskkonnasõbralikku elustiili. „On leitud, et kui sa kingid inimesele seda, mida ta tahab, siis on tema reaktsioon sisuliselt sama positiivne, kui see olnuks ülihea üllatuse puhul,“ ütleb Liisa. Ta julgustab kingituste tegemise teemal avatult suhtlema.

Mida teha üleliigsete kingitustega?

„Kas on viisakas inimeste kodud kingitustega üle kuhjata? Kuigi see on viis armastuse väljendamiseks, tuleb ebavajalikule kingitusele leida kodus ruum, tegeleda sellele uue omaniku leidmisega või viia Uuskasutuskeskusesse. See on lisatöö,“ arvab Liisa. Head soovid on kätte saadud ning kingitust ei pea viisakusest alles jätma. „Sina oled oma kodu kuninganna või kuningas ja otsustad selle üle, mis sinu kodus on,“ võtab Liisa kokku.

Ka näiliselt keskkonnasõbraliku kingitusega võib mööda panna. Liisa toob näiteks riidest kottide ja korduskasutatavate veepudelite ületootmise ja kinkimise. „Kas on hea mõte kinkida zero-waste suunamudijale korduskasutatav veepudel?“ küsib Liisa. Kuna tal on endal termos juba olemas, siis jagab ta kingiks saadud pudelid kodututele või otsib neile sotsiaalmeediast uue omaniku.

Esimene samm võiks olla aga see, kui igaüks leiaks viisi, kuidas juba aastal 2022 paremini panustada meie elukeskkonna hoidmisse.

Kui soovitakse kinkida keskkonnasõbralikku asja, võiks see olla söödav või äratarvitatav. Liisa soovitab sarnast printsiipi järgida ka ettevõtetel, kel on partnerlussuhete hoidmiseks või töötajate tunnustamiseks vaja teha jõulukingitusi.

Kui mõelda keskkonnaprobleemidele ja kliimakriisile laiemalt, on Liisa soov, et inimeste loodud maailm kujuneks rohkem looduskeskkonda matkivamaks. Iga organisatsioon või ettevõtte võiks mõelda, kuidas selle poole liikuda ja jätkusuutlikumalt tegutseda. Esimene samm võiks olla aga see, kui igaüks leiaks viisi, kuidas juba aastal 2022 paremini panustada meie elukeskkonna hoidmisse.