Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Liikumine hoiab Tartu vaimu terava

Sander Mändoja | Fotod: Sander Mändoja

Mens sana in corpore sano. Juba ligi kaks tuhat aastat tagasi kirjutas Vana-Rooma poeet Juvenalis, et inimesed peaksid püüdlema nii kehalise kui vaimse heaolu poole, sest nii on kergem elus ette tulevatele väljakutsetele vastu seista. Tänapäeval seostatakse deviisi “terves kehas terve vaim“ peamiselt kehalise aktiivsusega ja eeldusega, et piisav liikumine aitab hoida korras ka vaimse tervise. Sportimine on tegevus, mis võimaldab tänapäevase kiire elutempo juures ennast igapäevaelu muredest korraks välja lülitada ja n-ö akusid laadida: koguda jõudu, korrastada mõtteid ja väljuda rutiinist. Liikumine on kasulik muuhulgas südame-veresoonkonnale, mille tagajärjel jõuab organismi, s.h ajju, rohkem hapnikku, mis omakorda ergutab ajutegevust. Ühesõnaga: kehalise treeningu tulemusel kogeme vähem stressi ja meie aju lahendab probleeme kiiremini ja tulemuslikumalt.

Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et sportimine on kasulik. Pigem on tänapäeval küsimus ajas – kuidas leida õppimise, töö, perekonna (või kõigil kolme) kõrvalt aega, et minna treeningule? Iga inimene peab oma aega planeerima ise, kuid oma roll on siin ka avalikul sektoril, kes peaks looma tingimused, et kõik inimesed saaksid tahtmise korral sportima minna, et oleks piisavalt liikumisalasid ja need oleksid ligipääsetavad kõigile kogukonna liikmetele. Tartu linn on hea näide, kuidas kohalik omavalitsus saab elanike liikumistegevusi toetada ning aktiivset eluviisi propageerida.

Tartu linna kaasava eelarve tulemusedki on näidanud, et liikumist soodustavad projektid on populaarsed – tartlastele läheb kehalist aktiivsust soodustav linnaruum korda.

Tartu abilinnapea Mihkel Leesi sõnul on Tartu juba aastaid tegutsenud selle nimel, et edenda linnaelanike seas liikumisharjumusi ja luua kõigile eagruppidele võimalus ennast kehaliselt vormis hoida. “Tartu soovib olla liikuma kutsuv linn. Oleme viimastel aastatel rajanud mitmeid välijõusaale ja mänguväljakuid, näiteks ronimisseina Tähtvere spordiparki. Tartu linna kaasava eelarve ettepanekudki on näidanud, et liikumist soodustavad projektid on populaarsed – tartlastele läheb kehalist aktiivsust soodustav linnaruum korda,“ ütles Lees.

Üks lähiaja suurimaid liikumisharjumusi muutvaid projekte on Tartu linnavalitsuse jaoks olnud rattaringluse käivitamine. Üle terve linna asetseb 69 rattalaenutuse punkti, milles on kokku 750 jalgratast (500 elektrilist ja 250 tavalist), mida vastava nutirakenduse kaudu saab laenutada. Mihkel Leesi sõnul ei ole maailmas just palju linnu, kes rattaringluse osas Tartuga võrdseid edunumbreid võiksid näidata: “Praeguseks on ratastega sõidetud üle kahe miljoni kilomeetri. Sõiduvahendite tootja arvestas teatud detailide vahetusvälbaks kaks aastat, kui oleks pidanud täituma 2500 kilomeetrit, aga reaalsuses pidi neid osi vahetama juba kolme kuu jooksul projekti käivitamisest.“ Tasub mainida, et lisaks liikumisharjumustele edendab rattalaenutus ka rohelist ja energiasäästlikku mõtteviisi.

Kuidas aga tuua inimesi kodudest välja spordirajale või võimlemislinnakusse? Abilinnapea Leesi arvates on võtmesõnadeks linnaplaneering ja liikumisvõimaluste kättesaadavus. “Tartus on üsna palju võimalusi erinevate spordialadega tegelemiseks, seda nii vabas õhus kui erinevates spordiklubides. Kindlasti tuleb siin kiita ka erasektorit, kes sportimise edendamisel tänuväärset tööd teeb,“ ütles Lees. Linn ei ole ära unustanud ka eakaid ja erivajadustega inimesi, kellele aktiivsed eluviisid sugugi vähem olulised ei ole. “A. le Coq spordihoone juures hiljuti valminud välijõusaali projekteerimisel arvestati konkreetselt sellega, et ka erivajadustega inimestel oleks võimalik trenažööre kasutada. Tulevikus on kavas rajada Annelinna välitreeningala, millest üks osa on mõeldud eakatele. Tartus on juba palju universaalseid välijõusaale, peaksimegi nüüd keskenduma sihtgruppidele, kes vajavad treenimiseks eritingimusi,“ selgitas Mihkel Lees.

Põhikoolis alguse saanud liikumisharjumused loovad eelduse selleks, et ka edasises elus ollakse kehaliselt aktiivsed. Nii võib loota, et tänaseid koolijütse kohtame tulevikus Tähtvere spordipargis suusatamas või Anne kanali ääres sörkjooksu tegemas.

Nii arstid, treenerid kui õpetajad on juhtinud ühiskonna tähelepanu sellele, et lapsed ja noored ei liigu tänapäeval piisavalt. Tervise Arengu Instituudi 2018. aastal läbi viidud uuringust selgus, et iga neljas esimesse klassi minev laps on ülekaalus või rasvunud. Tegemist on väga tõsise probleemiga, mis on kahjuks aktuaalne enamikes Euroopa riikides ning nõuab suurt tähelepanu. Tartu linnavalitsus teeb aktiivselt koostööd Tartu Ülikooli liikumislaboriga programmi “Liikuma kutsuv kool“ raames. Mihkel Lees hindab projektis osalemist äärmiselt oluliseks, seda just tulevikku vaadates. “Peaaegu kõik Tartu põhikoolid on programmi liikmed. Õpetajad mõtlevad loovalt, kuidas integreerida liikumist ainetundidesse ja ergutada õpilasi ka vahetundides rohkem kehaliselt aktiivsed olema. Paari järgneva aastakümne mõistes on see minu arvates igati väärt investeering“, ütles Lees. Põhikoolis alguse saanud liikumisharjumused loovad eelduse selleks, et ka edasises elus ollakse kehaliselt aktiivsed. Nii võib loota, et tänaseid koolijütse kohtame tulevikus Tähtvere spordipargis suusatamas või Anne kanali ääres sörkjooksu tegemas.

Nagu reklaamis öeldakse: aga see pole veel kõik! Abilinnapeal on spordientusiastidele häid uudiseid, sest juba lähitulevikus peaks Tartu linnaruumi kerkima erinevaid rajatisi, kus saab käia keha ja vaimu ergutamas. “Kahe suurema projektina tooksin välja jalgpallihalli rajamise Annelinna ja ujulakompleksi, mis peaks kerkima Lõunakeskuse lähistele. Viimane neist on hea näide koostööst erasektoriga, kus linn eraldas ehituseks maa ning kompleksi püstitab eraettevõte,“ selgitas Mihkel Lees. Ta kinnitas, et linnavalitsus tegeleb edasi ka kergliiklusteede võrgustiku arendamisega, et luua võimalus liikuda jalgrattaga Tartu ja lähemate valdade vahel.

Fotod: