Sügisel Peegli toimetuses tööd alustanud seltskonna seiklusrikka projektipraktika lõpetab käesolev Peegli erinumber – Kultuuripeegel. Virginia Woolfi ja Robert Burnsi sünniaastapäeval ilmavalgust nägev väljaanne keskendub kultuuriteemadele kõige laiemas tähenduses.

Mõistel kultuur on enam kui üks sisu. Selle all võidakse mõista elu jooksul õpitud ja omandatud teadmisi ning oskusi, see võib tähendada arengut, elukvaliteeti, traditsioone, ühiskonda, teatud esteetilist kvaliteeti. Inglise kirjanik T. S. Eliot võtab selle kokku, öeldes, et kultuuri all mõistame kõiki inimesele iseloomulikke tegevusi ja huvialasid hobuste võiduajamisest keedetud kapsani ja noolemängust Elgari „Enigma variatsioonideni“.

Kultuuripeegel pakub läbilõiget meie toimetuse nägemusest ja viib lugeja elukunstiotsingutele Amazonase jõe äärde, avab ukse lavataguse helivõluri maailma, paotab katet loovisikute autoriõigustelt ja nende kaitsemehhanismidelt, uudistab noorkirjanike ja toimetajate pärusmaad, aitab keeleameti näpunäidete abil eesti keelt hoida, seikleb Narva kunstiskeenel ja meelemängudes, rändab „Kupees nr 6“ ning võtab oma kultuuriotsingud ja -leiud kultuuriministri pilgu läbi kokku.

Paneme oma töödele ja tegemistele siinkohal punkti Virginia Woolfi sõnadega:

Milles seisneb elu mõte? See oli kõik. Lihtne küsimus, mis kippus aastatega kokku kuivama, sest mingit suurt ilmutust ei tulnud. Võib-olla ei tule seda kunagi. Selle asemel aga tulid väikesed igapäevased imed, valgustused – nagu tikutuli, mis ootamatult pimeduses sähvatas. Ja see siin oli üks nendest.

(„Tuletorni juurde“, 1927)