Kuula täispikka vestlust Marilyniga siit:

Marilyn Jurman sai avalikkusele tuntuks näitlejana, ent juba kümme aastat tagasi tuli tema ellu jooga. Hobi, mis ühel hetkel vahetas välja näitlejatöö. Ta avas oma joogastuudio ning tegutseb nüüd peamiselt joogakoolitajana. Marilynil on terve elu olnud huvi psühholoogia ja selle vastu, kuidas maailm ning inimesed toimivad. Psühholoogia magistriõppe tudengina on Marilyni elus nii teaduslik kui ka spirituaalne maailmavaade, mis tema sõnul joogas kohtuvad.

Tunneme teineteist üle kümne aasta. Nii on minu silmad näinud nii näitleja Marilyn Jurmani, jooga-Marilyni kui ka psühholoog-Marilyni. Ta nendib, et kõrvaltvaatajatele võib tema teekond tunduda hüplik, kuid tema enda jaoks on kõik kulgenud loogilist, lineaarset rada pidi.

Jooga praktiseerimine õpetas noort näitlejat iseennast kuulama ning temas tekkis küsimus, mida ta päriselt teha tahab. Toona kahekümnendates aastates Marilyn tegi näitlemisest pausi, ütles lavastajatele, et läheb reisima ja annab teada, kui on tagasi. Eestisse naastes ta aga lavastajatega enam ühendust ei võtnud. Segadus hinges ja küsimus, mida ta päriselt teha tahab, sai vastuse, kui sõbranna ütles, et Marilyn võiks olla aeroobikatreener. Kuna Marilyn tegi aeroobika asemel joogat, mõtles ta, et võiks õppida hoopis joogaõpetajaks.

Perfektsust ei ole olemas

Joogaõpetajate koolitusega muutus ka tema maailmavaade. Marilyn oli alati olnud perfektsionist, kes tahtis kõige ilusamat elu, kõige harmoonilisemat suhet, aga koolitus andis mõista, et seda ei ole olemas. Harmoonia ei peitu selles, et kogu aeg on hästi. Harmoonia on tasakaal – öö ja päev, mehelik ja naiselik ning oskus aktsepteerida ka halbu tundeid. Marilyn õppis, et elus ei ole vaja millestki kinni hoida – on loomulik, et asjad lähevad katki. Maailmas on ka pimedust.

Juba lapsena huvitas Marilyni teaduskirjandus ja psühholoogia. Ka täiskasvanuna mõtles ta, kuidas maailm ja inimesed toimivad. Marilyni huvi rahuldas mõneti näitlemine, kuid sellest loobudes sai ta aru, et teda ei huvita laval olemine, vaid rollid, mida ta kehastas.

Ka joogakoolitustel on psühholoogial suur roll. Marilyni jaoks oli loogiline minna psühholoogiat õppima, sest kaks teemat sobivad omavahel kokku. Õpitav kinnistas olemasolevat maailmavaadet, kuid tõi juurde ka teadusliku poole. Varem oli ta olnud ainult spirituaalne ja tahtis rääkida ka horoskoobist. „Psühholoogiaõpingute ajal hakati mul seda maha tõmbama, et ärme nüüd ikka muinasjutte räägi. Vaatame, mis on teaduslikult tõestatud,“ kommenteerib Marilyn.

„Me tahame hästi lihtsaid vastuseid. Me tahame, et kõik oleks must ja valge. Ütle mulle, kuidas on. Anna mulle hästi selgelt ja lihtsalt kõik vastused. Ütle, kas koroona on ohtlik või ei ole. Ütle, kas see vaktsiin tapab mind ära või mitte,“ selgitab Marilyn, miks inimestele meeldivad horoskoobid.

Ta on õppinud olema avatud ning nüüd, magistritudengina, tunnetab, et on saavutanud ilusa tasakaalu. „Ma tahaksin enda kohta öelda spirituaalne teadlane,“ naljatleb Marilyn.

Tema jaoks ühendab spirituaalset ja teaduslikku maailma kõige rohkem see, et kindlaid vastuseid pole. Ta lisab, et kui keegi ütleb midagi väga kindlat, tuleks temas kohe kahelda. Selle tõttu ongi raske usaldada nii teadust kui ka usku, sest keegi ei ütle midagi kindlalt.

„See ongi kõige suurem õppetund või maailmavaateline nihe, mis minus on toimunud. Ma leian selles oma jõu, et ma ei teagi mitte midagi. Ainus, mida ma tean on see, et keegi ei tea mitte midagi.“ Kui küsin, kas see frustreeriv ei ole, ütleb Marilyn, et teda ärritab, kui inimesed ei saa aru, et kõik ei ole nii must ja valge.

Kuidas on spirituaalse ja teadusliku maailma ühildamine muutnud Marilyni lähisuhteid, mis juhtub, kui maailmavaated põrkuvad ning miks ta tunnete jahenemisesse ega armastuse lakkamisse ei usu, kuula taskuhäälingust.