Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Paastumine – kas iidne traditsioon või järjekordne trend?

Carmen Karnö | Foto: Adobe Stock

Elame ajal, mil meid ärgitatakse pidevalt tarbima, sööma, jooma ning kogu aeg uusi asju proovima. Nii võib lõpuks tekkida tunne, et kõike on justkui liiga palju. Võimaluste ja valikute rohkus on küll praeguse ajahetke suur luksus, kuid võib meid samas ka hoopis väsitada ja kurnata.

Eks ole ju nii, et kui midagi saab liiga palju, siis ei olegi see enam nii ahvatlev. Pideva tarbimishulluse juures on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks paastumine – mingi kindla aja jooksul puhastatakse nii keha kui vaimu. (Siinkohal on oluline märkida, et see lugu on eelkõige erinevate inimeste kogemus ja kindlasti ei tasu seda võtta tervisenõuandena ning enne kui hakkad midagi enda peal katsetama, tasub kindlasti pidada nõu spetsialistiga.)

Paastumisest on saanud populaarne tegevus, mida üha rohkem inimesi vähem või rohkem ekstreemsel viisil praktiseerivad. Oma kogemusest paastumisega rääkisid 24-aastane IT-tudeng Karl, 31-aastane reklaaminduses töötav Katrina ja 36-aastane Jan.

Paastumise vorme on palju ja seda tehakse erinevatel põhjustel: järgitakse näiteks kirikliku taustaga kevadist paastu, tahetakse lihtsalt oma tervist turgutada või soovitakse teha kehale ja meelele restart.

„Mu vanaemad on vene õigeusku ja suur kevadine paast, mis algab tuhkapäeval (päev pärast vastlapäeva) ja kestab kuni ülestõusmispühadeni on olnud alati meie perekonna loomulik osa. Viimased kümme aastat olen ka ise seda igal kevadel kaasa teinud,“ jagab Katrina, kes tervitab igal aastal kevadet 40-päevase paastuga. Kui uurin Katrina käest, et millest ta täpsemalt loobub, siis saan pika nimekirja toitudest, mida paastu ajal ei sööda. Katrina räägib, kuidas kevadise paastu ajaks unustatakse kõik lihatooted, alkohol, kohv ning kõik muud meelt ja keha kurnavad tegevused.

Tänapäeva noorena ütleb Katrina, et tema jaoks on oluline paastuajal loobuda ka sotsiaalmeedia kasutamisest. „Eks see on distsipliini küsimus. 40 päeva ei ole nii pikk aeg, et on võimatu ilma loomsete saadusteta hakkama saada. Kõige keerulisem ongi loobumine sotsiaalmeediast,“ tõdeb noor naine, kui küsin, kas raske ei ole ennast nõnda piirata. Katrina seletab, et traditsiooniliselt ollakse paastu ajal rahulikumad, vaadatakse enda sisse ja puhastatakse oma keha ning vaimu, et siis algavale kevadele ja suvele värskena vastu minna. Kui Katrina vanemad peavad paastu eelkõige religioossetel põhjustel, siis Katrina jaoks on see justkui kevadine restart kehale. „Tunnen ennast alati pärast paastumist kergemalt ja energilisemalt, sest loobun lihtsalt mõneks ajaks asjadest, mis tegelikult nagunii mulle liiga kasulikud ei ole.“ Kui küsin, kas ta paastu ajal vahepeal ka patustab, saan vastuseks, et kuna seda tehakse eelkõige enda jaoks, siis tuleb sellesse lihtsalt kaine mõistusega suhtuda ja kui toimub mõni libastumine, siis leppida ja järgmisel päeval uuesti edasi minna.

„Mitmed minu tuttavad on sellise paastumisega kaasa tulnud ja üheskoos jagame igal kevadel oma mõtteid, tundeid ja muidugi ka suurepäraseid taimseid paastuaja toitude retsepte,“ räägib Katrina elevusega. Ka praegu on käimas kevadine paast, millest pool on juba läbi. „Sel kevadel tunnen eriti, et tahan natuke omaette olla, mõelda omi mõtteid ja hoida fookust iseendal, mitte istuda päevad läbi sotsiaalmeedias,” lausub noor naine ja lisab, et eelkõige ongi kevadine paast tema jaoks justkui rituaal, mil talv lõpetab oma töö ja kevad alustab uut aastaringi.

Piiratud aeg söömiseks

Kui Katrina paastumine on eelkõige rituaalne ja saanud alguse traditsioonidest, siis Karli elus on paastumine igapäevane kaaslane. Vahelduv paastumine (intermittent fasting, toim.) on viimasel ajal palju kõneainet tekitanud ja üha enam inimesi katsetavad seda. „Selle all mõeldakse eluviisi, kus päevas 8 tundi võid süüa ja ülejäänud 16 tundi paastud,“ selgitab Karl lihtsat loogikat, mille järgi ta oma päevi seab. Karl jõudis vahelduva paastumiseni oma tuttava kaudu, kes on seda aastaid praktiseerinud ning kelle füüsiline ja vaimne vorm on märgatavalt paranenud. Paast mõjub väidetavalt hästi ka vaimsele tervisele, teravdab meeli ja paneb mõtted paremini liikuma. Seda märgivad ära ka kõik loos kõnelenud paastujad. Vahelduva paastumise suurimaks plussiks peab Karl seda, et otseselt ei pea ta endale midagi keelama – tuleb lihtsalt valida kellaaegu, millal süüa ja millal mitte.

„Minul paranesid kõik tervisenäitajad, kui hakkasin jälgima, mis kellaaegadel ma söön ja tekitasin endale igasse päeva 16-tunnise aja, mil ma üldse ei söö. Uni läks paremaks, mõte on teravam, mõned lisakilod kadusid ja üleüldse tunnen, et mul on palju rohkem energiat,“ kiidab Karl vahelduvat paastumist. Karl räägib, kuidas tema tuttavate hulgas on paljud sellist eluviisi katsetanud ja nii mõnedki on vahelduva paastu oma elu osaks muutnud. Küsin Karlilt, ega see ei ole lihtsalt üks järjekordne trend, millega inimesed kaasa lähevad nagu mõnikord erinevate toitumiskavade ja dieetidega juhtub. „Ei, kindlasti mitte, sest see on elustiil. Kui ma selle endale sisse harjutasin, siis pärast seda oli väga lihtne. Ma ei pea lugema kaloreid ega kokkama keerulisi dieediretsepte. Lihtsalt söön kindlatel kellaaegadel,“ sõnab Karl.

Palun üks burger paastulaagrisse!

Paastumise kohta uurima hakates jõudsin kiirelt ka erinevate paastulaagriteni, kuhu inimesed mõneks päevaks kuni nädalaks minna saavad ning seal siis spetsialistide järelvalve all paastuda. Jan on paastulaagris käinud kolmel korral. Esimene kord lihtsalt huvi pärast, teine kord, sest enesetunne oli pärast esimest korda väga hea ja kolmandal aastal juba harjumusest. „No see on ikka karm, see ei ole nii, et õhtul pärast kuut ei söö ja hommikuks saad Rootsi lauast smuutit ja pannkooke. Seal sa ei söö midagi. Esimesed kolm päeva on ainult vesi, hiljem saab natuke püreesuppi või smuutikest,“ räägib Jan oma kogemustest.

Kui Karli ja Katrina variant paastumisest on võrdlemisi leebe ja seda võib üldiselt iga terve inimene ka oma kodus ja omal käel katsetada, siis paastulaagri sarnast kogemust, kus toit jäetakse täiesti välja, tuleb kindlasti teha koos erialaspetsialistidega. Seda rõhutab ka Jan korduvalt - niisama ei tohiks keegi kodus ühel hetkel otsustada, et jood kolm päeva ainult vett.

„Ega alguses ongi raske. Ma teise päeva õhtul mõtlesin, et huvitav, kas mõni toidukuller saaks mulle ühe burgeri või pitsa tuua. Korraks avasin isegi Wolti äpi. Õnneks nende raadius ei ulatunud sinna metsa sisse,“ naerab Jan kui meenutab oma esimest korda paastulaagris.

Jan räägib, et paastumise ajal ja pärast paastu tulevad tal tavaliselt kõige loovamad ideed ja energiatase on eriti üleval. „See on täielik restardi tunne. Energiatulv on järsku meeletult suur ja keha ei pea tegelema kõige sellega, mis me endale sisse sööme ja joome. Loovus ja ettevõtlikkus saavad korraliku hoo sisse,“ selgitab Jan, miks ta on valinud kord aastas paastulaagris käimise.

Paastuda võib niisiis mitmel moel ja paljudest erinevatest asjadest – olgu selleks söömine, joomine, mõnuained, sotsiaalmeedia, nutiseadmete kasutamine või hoopis miski muu, mis inimesele sel hetkel oluline näib.

Samas, kas millestki täielikult loobumine kasvõi mõneks päevaks või tunniks on päriselt vajalik? Või saaks asjadest loobuda ka tasakaalukamalt, mitte nii ekstreemselt?

Kindlasti ei ole paastumine kõikidele, kuid see on üks võimalus ja valik, mida paljud inimesed praegusel ajal järele proovivad.