Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

„See pole ju päris laps!“ ehk kuidas suhtuvad inimesed laste väär­kohtle­mist kujuta­vatesse süva­võltsingutesse

Svea Kaseorg | Foto: Shutterstock

Illustreeriv pilt. Foto: Shutterstock
Illustreeriv pilt. Foto: Shutterstock

Inimesed ei mõista laste seksuaalse väärkohtlemise süvavõltsinguid ja muud fantaasial põhinevat materjali üheselt hukka, leidis Simone Eelmaa oma teadustöös.

Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisest ja märkamisest räägitakse üha enam, kuid oluline murekoht on ka internetis toimuv seksuaalne väärkohtlemine. Ekspertide hinnangul kasvas laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali jagamine COVID-19 pandeemia ajal hüppeliselt. Lisaks on populaarsust kogumas ka lapsi seksuaalselt kujutavad süvavõltsingud (inglise keeles deepfake) ja jaapani pornograafiline anime hentai.

Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant Simone Eelmaa uuris, kuidas suhtuvad inimesed lapsi seksuaalselt kujutavasse materjali. Reddit keelas 2018. aastal oma platvormil igasuguse lapsi seksuaalselt kujutava (sealhulgas ka fantaasial põhineva) materjali jagamise. Kuna kõige rohkem probleeme oli alaealisi kujutavate süvavõltsingute ning hentaiga, olid need formaadid uuringu fookuses.

Süvavõltsingute hirmutav maailm

Virtuaalne lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal on igasugune pornograafiline materjal, millel ei kujutata reaalselt last, vaid arvutiga loodud kujutisi või animategelasi. Ka hentai ning süvavõltsingud võivad liigituda sellise materjali alla. Süvavõltsingud on masinõppe abil loodud pildid või heli- ja videoklipid, kus ühe isiku kujutis on asendatud teisega. Probleemiks muutus see siis, kui inimesed hakkasid süvavõltsingu tehnoloogia abil võltspornograafiat looma. See tähendas, et pornograafilises videos asendati näitleja näopilt näiteks endise tüdruksõbra või kuulsuse omaga.

Samasuguseid trende on märgatud ka lapsi kujutava materjali puhul. Süvavõltsingud võimaldavad juba eksisteerivast lapsi seksuaalselt kujutavast materjalist luua uus. Sealhulgas kasutatakse ka nende laste pilte, kes päriselus pole seksuaalvägivalda kogenud. See muudab aga uurimisorganite töö ohvrite identifitseerimisel pea võimatuks, rääkimata psühholoogilisest kahjust lastele, kelle kujutisi kasutatakse süvavõltsingute loomiseks. Eelmaa kirjeldab, et süvavõltsingute oluliseks murekohaks on nende lihtne tootmine ja levitamine.

Internetikasutajad mõistavad üldiselt, et lapsporno vaatamine on kuritegu, aga seisukohad virtuaalse seksuaalse sisuga materjali osas nii resoluutsed ei ole.

Kuigi enamus riikides on lapsi kujutava pornograafilise materjali tootmine, omamine ja levitamine kriminaalkorras karistatav, pole selget regulatsiooni alaealisi kujutavate fantaasial põhinevate materjalide osas. Internetikasutajad mõistavad üldiselt, et lapsporno vaatamine on kuritegu, aga seisukohad virtuaalse seksuaalse sisuga materjali osas nii resoluutsed ei ole.

Eelmaa uuringus jagunesid inimeste arvamused valdavalt kolme leeri. Esiteks leidus neid, kes olid absoluutselt igasuguse alaealisi seksuaalselt kujutava materjali vastu. Nende hinnangul oli tegemist kuriteoga ja Redditi otsus sellist materjali keelata õigustatud. Teine grupp inimesi leidis, et keelatud peaks olema igasugune visuaalses vormis alaealisi seksuaalselt kujutav materjal, seal hulgas nii süvavõltsingud kui ka fantaasiamaterjal (nagu hentai). Nende hinnangul oli igasugune alaealiste visuaalses vormis seksuaalne kujutamine illegaalne ja kui seda isegi ebaseaduslikuks ei peetud, siis nimetati seda ebanormaalseks. Kolmas grupp inimesi leidis, et keelatud peaks olema eelkõige realistlik materjal ehk süvavõltsingud, kuid mitte fantaasiamaterjal nagu hentai. Laste seksualiseerimisse hentais suhtuti kui kunstivormi, milles kunstnik väljendab oma mõtteid ja fantaasiaid. Peamise argumendina toodi välja sõna- ja väljendusvabadust, mis peaks kaitsma ka hentaid ja muud fantaasialoomingut. Seega ei tohiks kasutajate arvates seda piirata, isegi kui alaealisi kujutatakse seksuaalsel viisil.

Kes on alaealine?

Eelmaa leidis, et foorumikasutajate keskne küsimus oli, kes ikkagi on alaealine ja kuidas aru saada, et kujutatud on alaealist. Alaealisi kujutav materjal ei sisalda üldjuhul infot lapse vanuse kohta ja selle tuletamine video sisust on kasutajate hinnangul keeruline.

Alaealisi kujutav materjal ei sisalda üldjuhul infot lapse vanuse kohta ja selle tuletamine video sisust on kasutajate hinnangul keeruline.

Autor tõi välja, et laste seksualiseerimine ühiskonnas on loonud olukorra, kus osa ühiskonnast tõlgendab alaealise definitsiooni seadusest erinevalt. Nimelt arutati kommentaariumis, et teismelised tüdrukud ei ole enam lapsed ja viidati ka seksualiseeritud sisule, mida noored ise sotsiaalmeedias postitavad. Kõige tulisemaid vaidlusi põhjustas küsimus, kuidas hinnata joonistatud (siinkohal siis eelkõige hentais kujutatud) tegelaste vanust. Paljud kasutajad leidsid, et kuna tegu on kunstivormiga ja joonistatud tegelaste vanuse hindamine on võimatu, ei tohiks hentaid ära keelata.

Inimeste arvamused seostusid üldjuhul oma riigis kehtiva seadusandlusega lapsi kujutava seksuaalse väärkohtlemise materjali ning kehtiva seksuaalse enesemääramise piiri suhtes.

Pole ohvrit, pole ka kuritegu

Üheks hentai ja süvavõltsingute pooldajate peamiseks argumendiks oli see, et kuna süvavõltsingud ja hentai ei riku otseselt ühegi reaalse inimese õiguseid, pole tegemist kuriteoga. Eelmaa sõnul on laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavatel süvavõltsingutel aga otsesed mõjud lastele, sealhulgas nende privaatsuse rikkumine, mainekahju, aga ka väljapressimise või ekspluateerimise oht.

Lisaks on teadusuuringud näidanud, et korduv kokkupuude laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjaliga ei mõju enam inimestele ehmatavalt, šokeerivalt ega muud moodi ebameeldivalt ning see muutub lõpuks harjumuspäraseks stiimuliks, mis erutuse esile kutsub. Sellised materjalid võivad panna vaataja uskuma, et seksuaalne tegevus lastega on normaalne ja see omakorda suurendab tõenäosust, et sarnane tegu pannakse toime ka päriselus.

Kuivõrd inimestel ei ole selget arusaama alaealiste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate materjalide ja nende väärkasutamisega kaasnevate tagajärgede osas, siis põrkusid kommentaariumis argumendid individuaalsete isikuvabaduste ja laiemate ühiskondlike väärtuste kaitse kohta.

Parim kaitse on autori sõnul teadlikkuse tõstmine nii täiskasvanute kui laste seas. „Kuigi me ei saa alati kõikide halbade asjade juhtumist ära hoida, on oluline, et lapsed oleksid samuti teadlikud, et oma fotode ja videote avaliku jagamisega võib selline risk kaasneda,“ kommenteeris Simone Eelmaa. Ta soovitas sotsiaalmeediasse postitada pilte ja videoid, kus nägu pole täiesti nähtav, näiteks kanda päikeseprille. Samuti tuleb laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali märgates teavitada kohe veebikonstaablit ning võtta ühendust platvormi haldajaga ja ebasobivast sisust raporteerida.

Eelmaa sõnas, et see ei oma vähimatki tähtsust, et süvavõltsingu abil loodud seksuaalse väärkohtlemise materjali valmistamisel ei tehtud otsest füüsilist kahju ühelegi lapsele. Juba pelgalt mõne lapse näopildi kasutamine sellise materjali loomiseks võib olla ülimalt tõsiste ja kahjulike tagajärgedega.