Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Prokuratuur vs. Ekspress

Miina Pärn | Foto: erakogu

Foto: Selle numbri peatoimetaja Monaco sügisõhtus, õndsas teadmatuses sellest, kui kütkestavaks muutub paari kuu pärast kaasus von Hannover vs. Saksamaa. Foto: erakogu
Foto: Selle numbri peatoimetaja Monaco sügisõhtus, õndsas teadmatuses sellest, kui kütkestavaks muutub paari kuu pärast kaasus von Hannover vs. Saksamaa. Foto: erakogu

Sina ei pea mitte kohtueelse menetluse andmeid ilmaasjata avaldama, sest prokuratuur ei jäta nuhtlemata, kes seda ilmaasjata on teinud.

Umbes sellesisulise käsulaua saatsid õiguskaitseorganid Harju maakohtu otsusega möödunud nädalal Eesti ajakirjandusele, trahvides nii kahte Eesti Ekspressi ajakirjanikku kui ka väljaannet ennast. Juhtunu mõjus toimetustele nagu üldmobilisatsioon ning ajakirjandusvabaduse eest läks barrikaadidele nii erameedia kui avalik-õiguslik ringhääling. Sulev Vedler, üks trahvi pälvinud ajakirjanikest, ei jätnud oma artikli pealkirjaga olukorrale just liiga avaraid tõlgendusvõimalusi: „Kohus trahvis Eesti Ekspressi, sest kirjutasime Swedbanki rahapesu uurimisest tõde“. Kabuum! Avapauk oli antud.

Mis on tõde ja kellel on siinkohal õigus, selle üle vaieldakse edasi juba järgmistes kohtuastmetes. Ja hea on, et vaieldakse, sest müra on selle juhtumi puhul palju. Alates Monaco printsessi eraelu kajastamist puudutava näitekaasuse kasutamisest kuni „avaliku huvi“ mõiste erineva sisustamiseni ajakirjanike ja prokuratuuri poolt.

Kas ei seisne prokuratuuri ja ajakirjanduse peamine konflikt aga tegelikult milleski muus? Peaasjalikult on prokuratuur häiritud ju sellest, et detailne menetlusinfo üldse ajakirjanikeni jõuab. Küsimusele „teil proks tilgub?“ vastas juhtiv riigiprokurör Taavi Pern Vikerraadio saates „Uudis+“ eitavalt. Küll aga tasub mainida, et kahtlustatavaid ja süüdistatavaid endid mistahes menetlusinfo avaldamise eest karistada ei saa.

Niisiis, kui sa ei suuda parandada tilkuvat kraani või tuvastada lekkivat toru, on järgmine võimalus takistada selle vee äravool kanalisatsiooni või teisisõnu avalikku ruumi. Sellist „vannikorki“ sümboliseerib alates 2004. aastast kehtiv menetlusseadustiku säte, mille kohaselt tuleb enne detailse menetlusinfo avaldamist prokuratuurilt nõusolekut küsida. Mõte seisvast (info)veest ajakirjanikele ei imponeeri. Prokuratuuri pehmendav selgitus, et luba peaks küsima ainult selle kohta, mida avaldada ja mitte selle kohta, kuidas seda täpselt teha, ei rahulda siinkohal kedagi.

Loodetavasti saab järgmistes kohtuastmetes vastuse küsimus, kuidas saaksid ajakirjanikud teha oma tööd ja kuidas saaks kriminaalmenetlus jõuda ausa ja õiglase kohtupidamiseni selliselt, et süüküsimust poleks enne kohtupinki jõudmist lahendatud juba leheveergudel.

Ajakirjandustudengid nüüd ja edaspidi jälgivad asjade käiku igatahes huviga. Võib-olla lahendatakse kunagi sarnaseid juhtumeid von Hannover vs. Saksamaa näitekaasuse asemel Prokuratuur vs. Ekspress kohtulahendi järgi.

And Now for Something Completely Different

Kui viimatised sündmused pakkusid võimalust mõtiskleda selle üle, mida tähendab tänasel päeval ajakirjanikuks olemine, siis selle kevade viimane Peegel küsib sama küsimuse teadlaste kohta. Toimetuse palvel pidas päevikut luuletav matemaatik Juhan Aru, kes tegeleb juhuslikkuse geomeetriaga Genfi järve kaldal Lausanne’is. Selle eest, et peale kasvaks uus põlvkond teadmishimulisi noori, hoolitsevad nii telesaade „Rakett 69“ kui Raadioteatri lühiloengute sari „Laste ööülikool“. Anname ülevaate ühest teadusartiklist, milles uuriti, kuidas lastekaitsetöötajad ning juristid arvestavad laste õigustega perest eraldamise keerulises olukorras. Teaduskommunikatsiooni-teemaline lugu pakub muuhulgas võimaluse mõtiskleda selle üle, mil määral on tegemist teaduse instrumentaliseerimise ja mil määral rahvavalgustusega.

Eraldi tähelepanu alla võtame turvalise keskkonna, mis võiks olla iseenesest mõistetav, ka ülikoolis. Kaks aastat on möödas sellest, kui avaldati soolise ja seksuaalse ahistamise uuringu tulemused Eesti kõrgkoolides. Uurime järele, kas raportis antud soovitused on jõudnud praktikasse.

Teaduse-teemalise numbriga jätab teiega hüvasti ja annab teatepulga üle sellekevadine Peegli toimetus koosseisus: Mari Eesmaa, Carmen Karnö, Svea Kaseorg, Kerttu Kirjanen, Carine Jessica Kostla, Martin Liivand, Kristel Patzig, Andra Roosmets, Triinu Sikk ja Miina Pärn.

Rahuta kevadel, 2022.