Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

„Rakett 69” produtsent: Tark rahvas on ühe väikese riigi puhul ainuke edu valem

Carine Jessica Kostla | Fotod: Karole Pusa, Vesilind, erakogu

Saate 12. hooaeg kulmineerub sel nädalal finaaliga. Foto: Vesilind
Saate 12. hooaeg kulmineerub sel nädalal finaaliga. Foto: Vesilind

„Rakett 69”on telesaade, mis sai alguse Eesti Füüsika Seltsi ideest tuua telemaastikule teaduseteemaline talendisaade, mis tõstaks noorte seas loodusteaduste populaarsust.

„Rakett 69” produtsent Kalev Smidt meenutab, et kooliajal muutus keemiatund palju põnevamaks, kui hakati katseid tegema: „Sel hetkel saad aru, et keemial on ka suurem sisu kui paberi peale süsinikuühendite joonistamine.”

Smidt nendib, et võrreldes mõne muu talendisaatega on „Rakett 69” ettevalmistusprotsess veidi keerulisem. Tiimis on ligi 50 inimest, nende seas nii teadus- kui ka teletoimetus. Teadustoimetus, kuhu kuuluvad ka varem saates osalenud, mõtleb ülesanded välja ning arutab neid siis teletiimiga, et ülesande täitmist oleks põnev ka televiisorist vaadata.

Smidt ütleb naerdes, et esmajoones püüab teletiim ideedest ise aru saada ning siis hakkab keerulisem osa – tuleb välja mõelda, kuidas ülesanded praktikas toimivad. Oluline on, et erinevate võistlustiimide ülesanded oleksid üheselt mõõdetavad. Produtsent nendib, et kui esimestel aastatel oli hindamine veidi subjektiivsem, siis saatetiim sai peagi aru, et on vaja täpseid kriteeriume: aeg ülesande sooritamiseks ja konkreetne tulemus, mida oodatakse.

Küsimusele, kas saates on ette tulnud ka äpardusi, mida televaataja tänu telemaagiale ei näe, vastab ta, et päriselt sassi vist midagi läinud polegi. Pärast mõningast järelemõtlemist midagi küll meenub, ent ta lausub kavalalt, et seda televaataja ei tea ega peagi teadma.

Erinevate võistlustiimide ülesanded peavad olema üheselt mõõdetavad. Foto: Vesilind

Edu valem on tark rahvas

„Kõige keerulisem on teha selgeks, et tark rahvas on ühe väikese riigi puhul ainuke valem edule. Peame seda sõnumit kordama ja kordama, sest see pole siiamaani iseenesest mõistetav,“ räägib Smidt. Ta leiab, et on palju teemasid, mida tähtsustame, ent mis võib-olla ei vajaks nii palju tähelepanu:

„Selleks, et kaunid kunstid saaksid lihtsamini sündida on oluline, et meil oleks haritud, tarkust ja teadmisi prioritiseeriv ühiskond.“

Kui küsin täpsustavalt, kas hariduse vajalikkust tuleb selgitada ennekõike saatele rahastust otsides, ütleb Smidt, et see on üks teema, aga samaaegselt peab vaatama otsa õpetajate palkadele ning mõtlema, et kui keegi ei taha vähetasustatud õpetajatööd teha, siis kust need uued insenerid ja teadlased peale kasvavad? Ta selgitab, et loomulikult on nii missioon kui ka visioon õpetaja puhul väga olulised, aga reaalsuses võiks õpetaja palk jõuda samale tasemele nagu IT-valdkonna keskmine palk. Ta lisab, et mehed ei peaks olema trendinäitajad, kuid nendib, et meil on väga vähe meesõpetajaid, võrreldes Nõukogude okupatsiooni eelse ajaga.

Smidt nimetab noorte huvi loodusteaduste vastu vägagi oluliseks. On vaja helgeid päid, et minna üle taastuvenergia tootmisele. Ta lisab naljatledes: „Selleks, et suudaksime täita Elon Muski unistused ja jõuaksime ühel hetkel teisele planeedile, on vaja helgeid päid.“

Ta toonitab, et peaksime aru saama, et oleme väike riik ja on ülim luksus sellist riiki üleval pidada ning selleks on vaja nupukamat lähenemist. Võime PISA testide põhjal arvata, et oleme väga tark rahvas, kuid meie elektroonika- või telekommunikatsiooniettevõtetes on endiselt puudus kohalikust tööjõust.

Kalev Smidt. Foto: erakogu

Smidt toob välja, et on aastaid saadet tootes tähele pannud, kuivõrd erinevad on ametikooli ja keskkooli õpilaste oskused. „Noorte käelised oskused on nõrgenenud. Keskkooli õpilane võib olla väga tugev, teada valemeid ja lahendada suurepäraselt teoreetilisi ülesandeid, ent kui on vaja hakata ehitama, siis on mingisugune blokk ees. Mul on tunne, et praktikat on vähe, aga see võiks olla juba meie põhihariduse süsteemis sees.“

Ehkki igal aastal kandideerib „Rakett 69“ saatesse üha enam noori, leiab Smidt, et loodusteadused võiksid noorte seas olla populaarsemad. „Mingil hetkel läks palju inimesi infotehnoloogiat õppima, aga kui paljud inimesed lähevad õppima füüsikat, keemiat, bioloogiat, matemaatilist statistikat?

„Ma tahaksin öelda, et mingisuguse muutuse on „Rakett 69” teinud, aga mul ei ole mõõdikut.“ Smidt nendib, et üks asi on loodusteaduste erialale sisseastujate arv, kuid probleem seisneb selles, et paljud koolis käinutest tööturule ei jõua. Tema sõnul on see mõnes mõttes justkui maksumaksja raisatud raha.

„Selleks, et suudaksime täita Elon Muski unistused ja jõuaksime ühel hetkel teisele planeedile, on vaja helgeid päid.“

Kui küsin, miks loodusteadused pole nii populaarsed, ütleb Smidt, et tuleks vaadata otsa haridussüsteemile: alamakstud õpetajad on juba praegu ülekoormatud ning puudub ajaline ressurss, et kaasata tundi rohkem praktilisi tegevusi. Valemid jäävad tihti õpilastele igavaks ning tunnis kuuldu liigub ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Siniste tiim nuputab ühiselt keerulise ülesande kallal. Foto: Karole Pusa

Smidt toob välja, et üleüldiselt tuleks noori rohkem usaldada. „Mart Laar oli Eesti Vabariigi taasloomisel kõigest 30-aastane,“ tõi ta näite ja lisas, et vanematel tegijatel tuleks teatepulk üle anda oma valdkonna innovaatilisematele noortele.

Kliimaprobleemide lahendamiseks on vaja helgeid päid

Kui kõik läheb hästi, jõuab „Rakett 69“ saateformaat 2023. aastal Luxemburgi telekanalisse. Huvi teadussaate formaadi järele on tuntud ka mujalt riikidest, sh Araabia Ühendemiraatidest.

Kui küsin Smidtilt, mis on „Rakett 69“ edu saladus, jääb ta eestlasele omaselt tagasihoidlikuks ja ütleb, et ordeneid ei tasu endale enne külge riputada, kui saade Luxemburgis tõesti tehtud on. Liiati leiab ta, et tuleks vähemalt sama palju veel ära teha, siis saaks ehk päriselt edust rääkida.

Valdavalt tegeleb enamus „Rakett 69” vilistlasi tänasel päeval loodusteadustega. Saate vilistlaste hulgas on mitmeid noori, kes on suundunud välismaale õppima, aga plaanivad ühel päeval tagasi Eestisse tulla. Mõni plaanib saada ka õpetajaks. Nende seas on nii mõnigi Harvardi ülikooli cum laude lõpetanud noor. „Ma väga loodan, et sellel päeval, kui see juhtub, on meil talle ka väärilist palgatasu maksta,“ ütleb Smidt lootusrikkalt.