Praeguseks on Tartu Ülikooli esmakursuslased saanud ligikaudu kuu jagu koolis käia. Paljude tudengite jaoks tähendab ülikooli tulek liikumist iseseisva elu suunas. Uurisime, kuidas nad uue õppekeskkonnaga kohanevad ja kuidas euroala kõrgeim inflatsioon nende elamiskulusid ja toidulauda mõjutab.

Ülikoolis tuleb ise nokitseda

Tudengid viitavad justkui ühest suust, et suurim erinevus gümnaasiumiga on see, et palju rohkem peab asjadel ise silma peal hoidma – ise vastutama. Kui gümnaasiumis käis õpetaja ikka aeg-ajalt uurimas, kuidas mingi tööga läheb, siis ülikoolis tuleb rohkem omapäi hakkama saada.

„Ülikoolis on uus kindlasti see, et sa ei õpi nii palju tunnis, vaid ise. Loengu jaoks tuleb teha üsna suur kogus iseseisvat tööd. Gümnaasiumis oli seda vähem. Tuleb iseseisvalt nokitseda,“ ütles 1. kursuse majandusteaduse tudeng Ottomar Sibul.

Ka õppematerjalide kogus on gümnaasiumiga võrreldes märkimisväärselt suurem. „Nüüd on ikkagi nii, et järgmise nädala kooliasjad tuleb juba eelmise nädala lõpus paika panna. Niimoodi teha ei saa, et vaatad eelmisel õhtul, mis järgmiseks päevaks lugeda on,“ lisas samuti 1. bakalaureuseaastal majandusteadust õppiv Rasmus Koppel.

Samas on ülikool muidugi suurepärane koht uute tutvuste loomiseks ja selle poole pealt on tudengitel vaid häid sõnu varuks.

„Ülikool on juba armsaks saanud ja Tartu samuti.“

„Hästi on läinud. Linn ja kool on minu jaoks uued ning kursusekaaslaste seast ei tundnud ma alguses kedagi, aga oleme juba palju omavahel tutvuda saanud,“ rääkis 1. aasta ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureusetudeng Sandra Soomets. „Moodle’ist ja muust tehnilisest poolest oli alguses natuke keeruline aru saada, aga õnneks on õppejõud olnud üsnagi vastutulelikud ja selgitasid, kuidas nende kursused Moodle’is üles ehitatud on,“ lisas ta.

“Ülikool on juba armsaks saanud ja Tartu samuti,” ütles 1. aasta ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureusetudeng Kathleen Loss.

Õnnelikud elavad ühiselamus

Tartus elamispinna leidmine ei olnud tudengite sõnul sugugi kerge. Kiiremad pääsesid ühikasse, kuid need kohad täitusid ruttu. Teine variant oli kolida üürikorterisse või tutvuse kaudu end mõne sugulase või sõbra juures sisse seada.

Ühikasse koha saanud tudengid on väga rahul, sest ühiselamu tasu on igakuiselt sama suur, sõltumata tarbitud elektrimahust või selle börsihinnast. „Ühikakoha hind on väga hea. Mina võtsin üksinda kahese toa ja see on Narva maantee 89 ühikas 142 eurot kuus. Siin on küll WC ja köök terve korruse peale, kus tubasid on 20 tükki, aga see ei ole midagi ületamatut ja hind mulle väga sobis,“ sõnas Koppel.

Üürikorterite hinnad on samas üsna kõrged, seega peab üürikas elamiseks kas väga hea pakkumise peale sattuma või ootama paremaid võimalusi. „Tegelikult otsisin ma endale korterit. Ma ise olen Pärnust, aga üürihinnad olid üsnagi kallid ja need korterid ei olnud selle hinna eest just kuigi heas seisukorras. Õnneks oli mul lähedasel korter Tartus, seega esialgu olen tema juures ja vaatan jooksvalt, äkki leian mõne hea pakkumise,“ rääkis Soomets.

Toidu ostmine tuleb põhjalikult läbi mõelda

Toidulaua teemal on tudengid ühel nõul, et söögipoolise soetamine tuleb kõrgete hindade tõttu põhjalikult läbi mõelda. Eelarves püsimiseks tuleks poes jälgida sooduspakkumisi. Kohvikutes pakutavate päevapraadide ning poes oleva valmistoidu asemel peaks aga eined endale ise kodus valmis kokkama.

„Me käime Konsumis söömas, sealt saab tudengipitsat. Need on hästi head. 75 senti on pitsaviil, seega 2 euro eest saab väga toeka lõunasöögi,“ ütles Sibul. Ta lisab, et üritab tõusvate hindade valguses enda eelarvet rohkem planeerida ja mõtleb toiduga seotud väljaminekud põhjalikumalt läbi. Tudengid hoiavad silma peal ka sooduspakkumistel ning teevad sisseoste Lidli, turuhoone või Kaupmehe poodides, mis nende sõnul pakuvad parimaid allahindlusi.

“Iga asja poekorvi pannes meenub, et kunagi oli see ju palju odavam. Siis nagu ei tahakski väga osta. Samas ei kulu üksi elades nii palju toitu ka,” rääkis Loss.

„Me käime Konsumis söömas, sealt saab tudengipitsat. Need on hästi head. 75 senti on pitsaviil, seega 2 euro eest saab väga toeka lõunasöögi.“

„Varem mulle meeldis osta poest neid valmistoite, mis on muidu külmad, aga saab mikrolaineahjus kiirelt soojaks lasta. Need on nüüd aga nii kalliks läinud, et olen hakanud endale ise rohkem süüa tegema. Köök on meil siin korralik, seega olen ise hakanud tegema siin hakkliha makaronidega ja muud,“ sõnas Koppel ja lisab, et on kulude parema kontrolli all hoidmise nimel seadnud endale oktoobris eesmärgiks toitu rohkem ette valmis teha.

„Mulle tundub, et isegi poest soojaletist ostmine on juba sellise hinnaga, et sama hästi võin ma endale ise viis korda odavamalt selle pihvi panni peal kodus ära teha,“ arvab Koppel.

Palusime tudengitel anda enda kaasteelistele ka mõned head soovitused, mida iga ülikooliõpilane teada võiks. Kokkuvõtlikult on need järgmised:

• Pane õpingute kava paika. Kui hakkad õhtul vaatama, mis kooliasjad homseks teha on, siis on juba liiga hilja. Mõtle kursuse kodutööd läbi ja alusta nendega aegsasti.

• Planeeri enda toidulauda. Mõtle läbi, mida nädala jooksul süüa plaanid ja tee toit ette valmis. Nii ei teki kiusatust kallimat päevapraadi või valmistoitu ostma minna.

• Jälgi sooduspakkumisi. Ära mine lähimasse poodi, vaid planeeri sisseostude tegemine kauplustes, kus on mõnele sinu jaoks olulisele tootele hea allahindus (Turuhoone, Lidl, Kaupmees).

• Naudi. Tule kooli säravate silmadega ja võta noorusest maksimum. Tudengiaeg on elu üks parimaid etappe, seega tasub seda nautida.