Nädalasoovituste rubriigis uurime mitmekülgsetelt, huvitavatelt ning mõjukatelt inimestelt nende soovitusi tudengitele. Küsisime Rannar Rabalt, millised taskuhäälingud (ingl. podcast), raamatud ning filmid või sarjad teda viimasel ajal enim kõnetanud on.

Rannar Raba on Tartu Postimehe peatoimetaja ning selles ametis olnud viimased viis aastat. Ta on varasemalt töötanud Viljandi Linnavalitsuse projektijuhina, ajalehe Sakala arvamus- ja vanemtoimetajana ning MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juhina. Mõistagi on tegu ka ajakirjanduse eriala vilistlasega: Raba lõpetas Tartu Ülikooli 2003. aastal.

1. Taskuhääling: hoopis päris raadiosaated

Raba sõnul leidub digiruumis loendamatu hulk teema-taskuhäälinguid, mis on orienteeritud kindlatele huvivaldkondadele. Ent tema sõnul tasuks nende sekka regulaarselt tarbida üldhuvi-materjalina ka klassikalist kodumaist raadioajakirjandust, eeskätt iganädalasi arutelusaateid. Heade soovitustena tõi ta välja „Rahva teenrid”, „Poliitikaguru” ning „Samost ja Aaspõllu”. Aga, miks just need? „Neid teevad meie oma professionaalid, õppinud ja hingega asja kallal olevad ajakirjanikud, kelle suur kogemustepagas annab analüüsile kvaliteedi. Kohalikku vaatenurka tasub tähtsustada, omasid tuleb tunda,” ütles Tartu postimehe peatoimetaja.

2. Raamat: David Vseviov ”Onu Moritza sõnaraamat”

„David Vseviov on väga paeluv jutustaja – nii vahetus faktipõhises ajaloos kui ilukirjanduslikes lähenemistes,” avaldas Raba arvamust. Tema sõnul on Vseviovi käsitlused, kaasa arvatud onu Moritza lood, tänuväärseks materjaliks, mõistmaks ja mõtestamaks meie mitte just päris normaalset lähiminevikku. „Seda raamatut tasub lugeda nii ridu mööda kui ridade vahelt,” soovitas Raba.

3. Film või sari: “Tšornobõl”/”Chernobyl”

HBO minisari ”Tšornobõl»/«Chernobyl” 1986. aasta tuumakatastroofist jõudis Eesti vaatajateni juba 2019. aasta hiliskevadel ning osutus Raba hinnangul väga populaarseks. „Aga seda tasub uuesti vaadata ka kolmandat või neljandat korda,” rõhutas ta. Mitte niivõrd selle pärast, et ”Tšornobõl” jutustab suuresti ka meie enda lugu, kuivõrd seetõttu, et see on professionaalselt tehtud ning seal on niivõrd palju detaile, mida esmakordsel vaatamisel lihtsalt ei märka.” Raba innustab otsima ka nüansse, mis kujutatud ajastusse ei sobi. “Neid läänes toodetud filme ja teleproduktsioone, milles oleks nõukaaegset ühiskonda ning elu-olu kujutatud nii, et seda kannatab piinlikkustundeta vaadata, pole just palju. „„Tšornobõl” on üks nendest ja seda isegi siis, kui oled ära fikseerinud Prõpjati paneelelamutel plastakendega kinniehitatud rõdud.”. Raba arvates tasub eraldi tähelepanu pöörata ka sarja soundtrack`ile (tunnusloole – toim.), mis kannab hingematvalt valusat õhustikku ning muudab loo peategelase – nähtamatu kiirguse – lausa et füüsilistelt tajutavaks.