Koroonapandeemia, sõda Ukrainas ja energiakriis on vaid mõned märksõnad, mis ümbritsevad meid igapäevaselt nii traditsioonilises meedias kui ka sotsiaalmeedias. Me elame infost üleküllastunud maailmas, mis kurnab meie vaimset tervist ja vastuvõtlikkust uuele ning olulisele infole. Kuid kuidas leida balanss meediatarbimise ja vaimse tervise vahel? Oma kogemusi jagavad freelancer, sotsiaalmeedia sisulooja ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritudeng Sandra Raju, “Ringvaate” vastutav toimetaja ja Eesti filmi- ja teleauhindade galal aasta parima sisulooja tiitliga pärjatud Kai Väärtnõu ning Tartu Ülikooli õppejõud ja järeldoktorant Signe Ivask.

Vitamiinipuudus või liigne meediatarbimine

Esmalt tuleb aru saada, kust jookseb sinu vaimse tervise jaoks piir mõistliku ja liigse meediatarbimise vahel. Kui meediasisu tarbimine tekitab inimeses negatiivseid emotsioone ning häirib tema igapäevaelu, siis on aeg teha oma elus muudatusi. Just seda sama on kogenud ka Raju. “Ukraina sõja alguses tarbisin ma kõiki uudistekanaleid, lisaks Twitterit, Instagrami ja Facebooki,” kirjeldas Raju oma kogemust, “kuigi teema on jätkuvalt oluline, siis ühel hetkel tundsin, et see pidev info otsimine pärssis mu igapäevaelu.”

Sarnaselt Rajule, on ka Ivask erinevate globaalsete sündmustega seonduvalt kogenud meediast üleküllastust. “Viimaste aastate juhtumitega on see tarbimine muutunud lainetena,” ütles Ivask, kes tõi näidetena nii koroonapandeemia kui ka Ukraina sõja. “Ühel hetkel sain aru, et seda kõike on liiga palju – ma olin väsinud, sain aru, et tarbimist tuleb võtta vähemaks,” ütles Ivask. Tema sõnul polnud algul üldse lihtne mõista, mis seda väsimust põhjustas. “Algul arvasin, et kehas pole piisavalt vitamiine või olen lihtsalt viimasel ajal vähe liikunud, aga siis selgus, et asi pole selles,” lisas Ivask.

Erinevalt eelnevatest kõnelejatest, pole Väärtnõu üleküllastust meediast kogenud. Kui Raju ja Ivask tajusid Ukraina sõja osas negatiivseid mõjusid oma igapäevaelule, siis Väärtnõuga oli vastupidi – ta soovis väga teada, mis on toimunud ning kuidas Ukraina vägedel läheb. “Küll aga on tekkinud kerge teleküllastus,” ütles Väärtnõu ning tõdes, et kui varasemalt mängis telekas pidevalt taustaks, siis nüüd naudib ta vaikust.

Ära tarbi kõike, mida ette söödetakse

Nii Väärtnõu, Raju kui Ivask on teadlikud meediatarbijad. Ehkki tõsi, kõikide kõneisikute puhul on nad vähemalt osaliselt – kui mitte täielikult – sunnitud töö tõttu tarbima meediat, siis on nende mahud väga erinevad. “Mul on kõik push-teated sees ning ma loen kõiki portaale,” illustreeris Väärtnõu oma meediatarbimisi. Sellegipoolest tõdes ta, et see ei olegi kõikide inimeste jaoks vajalik ja normaalne.

Kuna inimeste ajud suudavad vastu võtta vaid teatud mahus infot, siis tuleb Ivaski sõnul endale teadvustada, mis infot tarbida ning kui kvaliteetne see on. Ivaski hinnangul on uudisteportaalides liigselt korduvat informatsiooni, mistõttu on tal uudisterakenduste push-teated maas. Ka Raju sõnul on meediaportaalides palju duubeldamist ja sellepärast keskendub ta peamiselt vaid ERR uudistele. “Meediaportaalid on oluliste uudiste vahele põimitud ka clickbait-uudiseid, et lugejad lõksu jääksid,” ütles Raju. Samas tunnistas ta, et eriala valikuga muutus meediatarbimine.

Kuidas üleküllastusega toime tulla?

Raju sõnul on ebatervislik meediatarbimine nagu sõltuvus: “Kui sa seda endale tunnistad, et sul on probleem konstantse telefoni kasutamisega, on see suur samm edasi.” Tema sõnul tuleks leida endale asendustegevus, kuid siinkohal ta konkreetseid soovitusi välja ei too. “Igaühel on miskit, mis teda rohkem kõnetab – kellele sobib raamatute lugemine, liikumine või koristamine. Tähtis on, et sa teed midagi muud,” ütles Raju.

Ka Ivaski sõnul aitas teda igapäevase ängistuse leevendamisel liikumine. “Hakkasin veelgi rohkem jalutamas käima,” ütles ta, “see oli minu jaoks lausa positiivselt sõltuvusttekitav, sest hakkasin igal korral veidi suuremaid jalutuskäike tegema.” Teisalt tõi ta välja Cold Turkey rakenduse, mis aitab piirata veebilehtedel ja rakendustes sirvimist. Selle abil seadistas Ivask ajalised piirangud teatud meediarakendustele, et keskenduda muudele tegemistele. “Ühel korral seadistasin kogemata piirangud 12 tunniks ning päeva lõpus sain aru, et nii palju jõudsin meedias scrollimise asemel ära teha,” ütles Ivask.

Hirm jääda millestki ilma

Põhjus, miks inimesed üleliia palju sotsiaalmeedias ja uudiseid lugedes aega veedavad, on tihtipeale hirm jääda millestki ilma (ingl. FOMO - fear of missing out). Väärtnõu on taolise hirmuga kokku puutunud pigem erialaselt. “Ma pean ju teadma, mida ma saates näidata soovin,” ütles Väärtnõu. Sellegipoolest adub ta, et tegu pole häiriva hirmuga, sest tal ei teki paanikahoogu või halba enesetunnet. “Ma teadvustan endale, et see on minu töö ning ma tahan meediat tarbida,” ütles Väärtnõu. Tema sõnul muudab suuremas mahus meediatarbimine teda pigem rahulikuks, kuna ta on maailmas toimuvaga kursis. “Vahel ikka vaimselt väsid ära, kuid mitte kurnavalt,” ütles Väärtnõu.

Luba endale puhkust

Ehkki lihtne oleks öelda, et väsimuse vältimiseks ära tarbi meediat, pole see argument pädev. Ivaski sõnul tuleks vaimse tervise hoidmiseks esmalt üle vaadata kui palju ning mida inimene tarbib. “Kõiki äppe ei pea kasutama ning igal platvormil ei pea eksisteerima,” ütles Ivask, kelle sõnul tuleks rakendusi kasutada eesmärgipäraselt. Samuti soovitab ta inimestel teha meediavabu päevi, või – olgem nutimaailmas üksteise suhtes ausad – vähemalt meediavabu tunde. “See päriselt ka aitab,” ütles Ivask.

Üle kahekümne aasta ajakirjanduses töötanud Väärtnõu sõnul aitab meediatarbimisest tekkinud vaimse väsimuse leevendamiseks kõige paremini puhkus. “Ma tahaksin öelda, et ka raamatulugemine aitab, aga reaalsuses ei suuda ma sellisel hetkel raamatusse keskenduda,” ütles ta ning tunnistas, et kõige paremini aitab tal magamine. Lisaks toob ta soovitustena esile teatri, kino ning spaa, sest nendes kohtades ei teki inimestel tunnet võtta telefoni taskust ja asuda scrollima.