Nädalasoovituste rubriigis uurime mitmekülgsetelt, huvitavatelt ning mõjukatelt inimestelt nende soovitusi tudengitele. Meediapädevuste kuu valguses küsisime kogenud meediauurijalt ja ajakirjanikult Marju Himma-Kadakalt, millised taskuhäälingud, raamatud, filmid või sarjad teda viimasel ajal enim kõnetanud on.

Marju Himma-Kadakas on ajakirjandusteadur, põhiliseks uurimisvaldkonnaks ajakirjanduslikud tööprotsessid ja ajakirjanike oskused. Lisaks töötas Himma-Kadakas alates 2014. aastast üle poole kümnendi ERRi teadusportaali Novaator vastutava toimetajana, kus tema rolliks oli keeruliste teadusteemade avalikkusele selgitamine. Ta on panustanud ka projekti SMaRT-EU, kus tema uurimisrühm tegeles meediakirjaoskuse teemadega, mille alla kuuluvad näiteks erinevad valeinfo, teaduspesu ja infohäiretega seotud nähtused.

Samuti on Marju Himma-Kadakas Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala vilistlane ja rohkete teaduspreemiate ning tunnustustega auhinnatud doktor.

1. Taskuhääling: huvitav jutt ja viited on ka toodud!

„Regulaarselt kuulan Spotifyst „Huberman Labi“ ja „Science vs“. Mõlemad on teaduspõhised, esimene rohkem elustiili ja wellnessiga seotud, aga sealjuures väga hariv ajukeemia osas. Teine on mõnusalt teaduspõhine, aga samas elulähedastel teemadel ning suur pluss on, et saade ühendab endas väga hästi loo jutustamise ja tehnilise teostuse,“ rääkis Himma-Kadakas.

Tema sõnul on väga oluline, et saated, mis kasutavad vihjeid teadusele, tooksid välja ka viited ja kirjanduse loetelu on mõlema podcasti puhul korralik. „Science vs“ on mõne osa juures kasutanud enam kui sadat teadusuuringut. „Äge toimetajatöö!“ lisab Himma-Kadakas.

2. Raamat: valik on lai

„Mul on pidevalt pooleli tosinkond raamatut ja sageli pole nende hulgast midagi eriliselt head esile tõsta, sest on palju keskpärast kirjandust. Kuid vahel juhtub, et on ka kole palju väga head,“ rääkis Himma-Kadakas enda lugemisharjumustest.

„Presidendi kaabu“, Antonie Laurain

„Äge loojutustamine, mis keerleb ümber Prantsusmaa endise presidendi Francois Mitterand’i kaabu seikluste. Raamatus köidab mõnus keel ja prantslaslikult elamise esteetikat edasi andev lugu,“ ütles ta.

„Alice’i võrgustik“, Kate Quinn

Himma-Kadakal on alati pooleli ka mõni krimka. „Vägev Esimese maailmasõja naisspioonide võrgustiku lugu, mis tugineb tõsielulistel tegelastel. Lugejale hoiatuseks tasub öelda, et kuigi raamatu lugemisel kipub tahtmine tõmmata paralleele menusarja „’Allo ’Allo!“ tegelastega, siis need ei pea paika.“

„Magus veri. Suhkrusõltuvuse needus“, PhD Ann Frenholm

„Rootsi ajakirjanik ja molekulaarbioloogia PhD Ann Frenholm tugineb enda tehtud ajakirjanduslikel lugudel ja teadusuuringutel suhkrutarbimise ning tervise teemadel. Sisuliselt ütleb see raamat kümnete lehekülgede kaupa, kuidas suhkrukatk meid tapab. Pärast selle raamatu lugemist ei taha enam süüa midagi peale porgandi ja kaalika,“ sõnas Himma-Kadakas.

3. Film või sari: „Inventing Anna“ ja „Tinder Swindler“

Himma-Kadaka sõnul tuleks neid tükke vaadata üksteise järgi. Need panevad vaataja peegli ette tänapäevaste pettuste kontekstis ja aitavad ehk mõnel inimesel enda „pehme koha“ ära tunda. „Inventing Anna“ on nii uskumatu lugu, et ületab kõrge kaarega kõiksugused ilukirjanduslikud väljamõeldud lood, ometi on see tõsi. Kuigi lavastatud, on see väga täpselt järginud tõsielulisi sündmusi,“ rääkis Himma-Kadakas. Tinder Swindler tugineb tõsielulistele romance scam’idele ehk suhtepettustele. „Ühelt poolt tahaks küsida, et kui loll saab olla, teiselt poolt tuleb tunnistada, et nii osavate petturite lõksu võiks langeda igaüks.“

4. Infodieet

Meediapädevuste kuule kohaselt uurisime Marju Himma-Kadakalt ka tema ajakirjandustarbimise kohta. Mida ja kuidas ta loeb ning milliseid võtteid ta kasutab, et tänapäevases infost paksus meediaruumis orienteeruda.

„Tervikuna mõtlen oma infodieedist umbes nagu vegetariaan: valin, mida söön ja hoolitsen selle eest, et „tooraine“ oleks kvaliteetne.“

„Tervikuna mõtlen oma infodieedist umbes nagu vegetariaan: valin, mida söön ja hoolitsen selle eest, et „tooraine“ oleks kvaliteetne. Teisisõnu, kuigi kolleegidega vestluste ja soovituste kaudu olen ikka kursis ka alternatiivmeedia ja sotsiaalmeedia „hittidega“, siis ma ei koorma oma päeva taolise infomüraga. Lõpuks on oluline saada tervikpilt toimuvast, mitte pidevalt koormata oma aju tarbetu teabega, mis segab keskendumist,“ ütles Kadakas. „Minu tähelepanu ja aeg ei ole ammendamatud loodusvarad, et neid kulutada kesisele infole.“

„Minu tähelepanu ja aeg ei ole ammendamatud loodusvarad, et neid kulutada kesisele infole.“

„Ehkki võiks arvata, et keskmisest teadlikuma meediatarbijana loen-kuulan-vaatan pidevalt, siis tegelikult see nii pole,“ sõnas Himma-Kadakas. Avalikkuses toimuvaga kursis olemiseks ja liigse info ülekülluse vältimiseks jaotab ta enda igapäevase ajakirjandustarbimise nelja infotsooni.

„Üks asi, mida pean rangelt silmas on loo autor ning asjaolu, kas faktid ja arvamus seisavad lahus. Uudistekstis vaatan hoolega, kui palju on ajakirjanik hoidnud lahus allikatelt saadud info ja oma arvamuse või tõlgenduse. Liiga palju tõlgendust loos saadab mulle signaali, et autoril on mingi oma agenda ning pealegi võib tõlgendamine olla ekslik ehk luua hoopis valeinfot. Arvamusloo puhul vaatan, millele tuginedes on autor oma väited esitanud. Sõnakõlksud nagu „nagu kõik teavad“ või „statistika näitab“ pole ilma konkreetse viite ja tõestuseta faktid ega argumendid. Pole midagi lahmivamat, kui argumentide ja viideteta arvamuslugu. Seega, tekstid, kus fakt ja arvamus ei seisa selgelt lahus või pole aru saada, kust info on võetud, lähevad minu ekraanilt kiirelt kinni,“ võttis Himma-Kadakas kokku.