Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Spikker: kuidas propa­gandat ära tunda ja lõpmatus info­uputuses orienteeruda?

Kaarel Kook | Fotod: Fake≠ Fact Info Lab rändnäitus, Rootsi Suursaatkond

Fake≠ Fact Info Lab rändnäitus. Foto: Rootsi Suursaatkond
Fake≠ Fact Info Lab rändnäitus. Foto: Rootsi Suursaatkond

Tänu internetiavarustele ja sotsiaalmeediale on tänapäeva inimestel ligipääs sisuliselt lõpmatule infomassile. Samas on kohati keeruline eristada, mis tõele vastab, mis mitte ja mille taga võivad reaalsuses olla hoopis mõne kolmanda osapoole huvid. Sotsiaalmeediast on saanud paljude inimeste põhiline info- ja uudisteallikas.

Et infouputuse lained üle pea käima ei hakkaks, töötas Rootsi meedianõukogu välja rändnäituse „Fake≠ Fact Info Lab“, mis pandi Rootsi Suursaatkonna toel hiljuti püsti Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoonesse. Näituse eesmärgiks on selgitada, kuidas eristada tõest infot väärast ja näha info taga ka selle autorit ning tema võimalikke huve.

Panime näituse materjalide põhjal kokku infokontrolli spikri. Neid põhimõtteid teades astud sammukese lähemale sellele, et keegi sind valeinfoga lollitada ei saaks.

Mis on propaganda?

Propaganda on sõnum, mis on loodud inimeste käitumise ja arvamuse mõjutamiseks. Tavaliselt eristatakse propagandas kolme rühma. „Meie“ rühm on inimesed, kellele soovitakse sõnumit edastada. „Nemad“ on vastased, kelle abil tekitatakse „meie“ seas kokkukuuluvustunnet. „Teised“ on inimesed, kes ei ole endale veel poolt valinud ja keda soovitakse enda poole meelitada.

Propagandale on omane emotsioonidele rõhumine. Info on mõjusam, kui inimestel on sellega seoses tugevad tunded. Vastaseid kasutatakse propagandas kokkukuuluvustunde loomiseks. Üldjuhul tunneb propaganda ära lihtsuse järgi, keerulistele probleemidele pakutakse lihtsaid lahendusi, mis võivad olla osaliselt tõesed, kuid sisaldavad tihti ka pooltõdesid või valeinfot. Propaganda jaoks on oluline ka sihtmärgi valimine ja sõnumi pidev kordamine. Teema ehk sihtmärk peab olema inimestele lähedane ja minema neile korda, nii on tõenäolisem, et inimesed võtavad edastatava sõnumi paremini omaks. Kordamine tagab, et info jääb paremini meelde ja tekitab lõpuks tunde, et sõnum vastab tõele.

Ära lange algoritmide ohvriks

Sotsiaalmeediavõrgustikud pakuvad inimestele sisu, mis neile meeldib. See tagab, et inimesed veedavad platvormil võimalikult palju aega.

Iga kord kui sa sotsiaalmeedias midagi vaatad, kommenteerid või laigid, jätab see digitaalse jälje ja annab platvormile infot, et selline sisu on sinu jaoks köitev ja näitab sulle aina enam sarnast sisu. Nii on kerge sattuda infomulli, kus sulle kuvatakse sinu maailmapildi ja tõekspidamistega sobivat materjali ning üldine pilt avalikkuses toimuvast on moonutatud.

Proovi end teadlikult erinevatesse infokeskkondadesse panna. Pööra tähelepanu materjalile, mis sinu maailmapildiga ei sobi. Nii treenid endas laiemalt infokriitilisust, kuna vaatad ka oma tõekspidamistele vastavat sisu terasema pilguga.

Leia algallikas ja ära usu lihtsaid lahendusi

Igasuguse info puhul on oluline kontrollida selle algallikat. Kui keegi kirjutab, et „uuringud näitavad“, ei ole see automaatselt fakt. Proovi leida uuring, millest jutt käib ja otsusta selle põhjal, kas toodud väitel on alust. Lisaks tuleb kindlasti kasuks, kui otsid teistest allikatest vasturääkivat infot. Siis saad otsustada, kumb pool tundub usaldusväärsem ja võib-olla leiad infoauke, mis on algsest sisust puudu.

Maailm on keerukas ja reaalsus enamasti mitmetahuline. Nagu öeldakse, kui miski kõlab liiga hästi, et olla tõsi, siis ilmselt see ei ole. Kui iga maailma probleemi lahenduse saaks ühe lausega ära kirjeldada, ei peaks me nende üle nii palju arutama. Lihtsustamine on oluline, kuid seda tehes tekib oht infot moonutada. Otsi alati andmeid juurde ja küsi täpsustavaid küsimusi.

Oma silm on kuningas?

Tänapäeval levib lisaks tekstile avalikkuses ohtras koguses pilte. Sarnaselt tekstile on ka neil tähendus, eesmärk ja mõte. Pildid võivad olla väga mõjusad vahendid sõnumi edastamiseks ja tunnete tekitamiseks.

Iga pildi puhul proovi analüüsida, mida see tähendab. Vaata sellel olevaid objekte, inimesi, värve, kuidas nad on asetatud ja mõtle, mis tundeid see sinus tekitab.

Sarnaselt tekstiga saab ka piltidega tõde moonutada. Pea meeles, et fotode töötlemine, kokku lõikamine ja muutmine on tänaste digitaalsete tööriistadega väga lihtne. Näiteks kui näed internetis kuvatõmmist kellegi sõnumivahetusest tuleb teadvustada, et sellist asja on väga kerge ka võltsida.

Võta rahulikult

Tundub väsitav, eks? Info kontrollimine ja selle usaldusväärsuse hindamine ei ole kerge, kuid kui me seda ei tee, siis tekib oht, et meie maailmapilt on kitsas ja moonutatud.

Ära muretse. Võta aeg maha, vaata asju rahulikult ja proovi enda infotarbimist vaikselt korrastada. Rooma linna ei ehitatud päevaga. Juba nende põhimõtete teadvustamine on oluline samm edasi selle suunas, et suudaksid avalikkuses levivat materjali kriitilisema pilguga vaadata.

Artikli aluseks on Rootsi meedianõukogu rändnäitus „Fake≠ Fact Info Lab“, mida haldab Eestis Rootsi Suursaatkond. Näitusega seotud juhendmaterjale ja näitust ennast on kasutamiseks võimalik küsida saatkonna meiliaadressil ambassaden.tallinn@gov.se / www.swedenabroad.se.