Öeldakse, et on kahte sorti inimesi – need, kes naudivad korteris elamist ja need, kes unistavad oma majast. Kui neist esimese saab soetada võrdlemisi lihtsalt ning kerge vaevaga, siis unistuse maja tekitab vastupidiselt sageli peavalu, nõuab ise ehitamist või kõpitsemist ning suuremat arvutustööd. Oma maja ehitamise kogemusi jagavad värsked majaomanikud Kärt Käärik ja Kati Univer.

Majaehituse esimene etapp on sobiva krundi leidmine, elektri ja veeühenduse liitumise planeerimine ning seejärel projekteerimine. Saaremaale koos elukaaslasega kodu rajanud Kärt Käärik võttis appi arhitektuuribüroo, kelle valikust leidsid nad sobiva projekti, mida oma maitse järgi kohandada. „Minu kindel soov oli, et maja oleks avar, valgusküllane ja kõrgete avatud lagedega,” ütles Käärik. Projekteerimise teekond osutus Kääriku pere jaoks aga kõige raskemaks, sest kuigi büroo oli algselt kõigi ideedega nõus, siis neile volitatud arhitekt enam mitte ning arhitekti muutmiseks oli juba liiga hilja. „Kui oleksime teadnud, et see nii läheb, oleksime kindlasti läinud kellegi teise juurde,” sõnas Käärik. Ta lisas, et kuigi tee arhitektiga oli käänuline, sai projekt lõpuks ikkagi selline nagu alguses unistatud.

Pärast ehitusloa väljastamist võttis Kääriku pere appi tuttava ehitusfirma, alustati vundamendi rajamist ning paralleelselt peeti ka läbirääkimisi pangaga. „Pangaga asjad eriti ei liikunud – alguses öeldi küll, et tehke see ja too valmis, aga lõpuks pidime ikkagi omajagu ootama. Kokkuvõttes pead ikka ise päris kaugele jõudma enne, kui pangast laenu saad,” rääkis Käärik, kes pidi laenu saamiseks lõpuks vanemate maja tagatiseks panema. Pangad on kodulaenu andmises üsna ranged – krundi ostmiseks reeglina laenu ei anta ning vajalik on omafinantseering või laenutagatis.

Kui Käärik pangaga viimaks kokkuleppeni jõudis, läks edasine juba võrdlemisi kergelt – seinad said püsti 2021. aasta juulis ning sisse koliti selle aasta maikuus. Tagantjärele mõeldes peab Käärik kogu protsessi kõige keerulisemaks osaks enda soovide kommunikeerimist arhitektile ning ehitajatele, mille tegi keeruliseks väga kindel plaan. “Teadsin kindlalt, et asjad peavad tulema nii, nagu mina tahan ning kui teised arvasid teistmoodi, oli üpris keeruline kompromissi leida. Kokkuvõttes tuli aga kõik suurepäraselt välja – peab ikka oma asju läbi suruma!” ütles Kärt Käärik.

Alustada saab ka väikselt

Kati Univer otsustas koos elukaaslasega pärast krundi soetamist esmalt ehitada hoopis väikse, alla 20 ruutmeetrise kõikide mugavustega maja, mille jaoks ehitusluba ei nõuta. Väike maja ehitati 90% ulatuses omal jõul, samuti nikerdati ise mööbel. „Väikese maja mõte oli minul olnud juba aastaid. Mõtlesime, et elame umbes 2–3 aastat väikses majas, vaatame, kui hästi maja ehitamisega ise hakkama saame ning mis etapid ehituses meeldivad ja mis mitte,” ütles Läänemaale kodu rajanud Univer. Uurides, kas kõik vajalikud asjad ka majja ära mahtusid, sõnas Univer, et ruumi jäi ülegi ning nina- ja jalgupidi koos elamine tekitas väga mõnusa ja koduse tunde. „Tõesti luksuslik elu, kui astud majast välja ning ümberringi on loodus, loomad, värske õhk ning pole liiklusmüra,” lisas Univer.

Univeri pere innustas lõpuks suure maja ehitusega alustama uudis lapse saamisest. Ühiselt otsustati elementmaja kasuks. Elementmaja pannakse kokku tehases valminud eri elementidest (seinad, katus jm) ja seetõttu on protsess kiirem. “Traditsiooniliselt ehitatud majad võtavad rohkem aega ja tegelikult hinnaliselt suurt võitu ei tule,” selgitas Univer. Lõpuks valmis maja sisuliselt nelja kuuga. Et maja ehitamine tuleks odavam, rajas elementmaja tootja vaid välisseinad ja fermid ning kogu ülejäänu alates vundamendist, äravoolust kuni viimistluseni tegid kohalikud tuttavad ehitajad. Ise Univeri pere võrreldes väikese majaga palju vähem. „Suure maja valmimise ajaks oli sündinud poeg ja enda perega ühiselt veedetud aeg tundus meile väärtuslikum kui ehitamine. Kokkuvõttes on ehitajatega ikka palju mugavam, sest neil on kogemusi ja nad teavad, mida teevad,” rääkis Univer.

„Suure maja valmimise ajaks oli sündinud poeg ja enda perega ühiselt veedetud aeg tundus meile väärtuslikum kui ehitamine. Kokkuvõttes on ehitajatega ikka palju mugavam, sest neil on kogemusi ja nad teavad, mida teevad,” rääkis Univer.

Erinevalt Kääriku perest, läks Univeril ka pangaga palju kergemalt. „Pank suhtus sellesse hästi, et olime väikese maja ehitanud ning ehitusluba suurele majale oli olemas. Tagatisena saime kasutada sama krunti, väikest maja ning vahepeal valminud töökoda,” rääkis Univer. Keerulise aspektina toob ta ehituse juures välja aga maja asendi planeerimise, mille kohta oli tema sõnul saadaval väga vähe infot.

Võtmesõna on planeerimine

Kääriku ja Univeri pere kogemused olid maja planeerimise ja reaalse eelarve kujunemisel erinevad. Mõlemat ehitust saatsid aga sõjast tulenevad tarneraskused, inflatsioon ning Kääriku kogemuse puhul ka koroonaviirus, mis jättis eelarvesse jälje. „Kokkuvõttes läks maja ligi 20% kallimaks, kui algselt planeerisime. Arvestades, et maja lõplik maksumus on umbes 220 000, siis on vahe päris suur,” ütles Käärik. Tema sõnul pidi pere inflatsiooni ja kriiside tõttu mitmeid kordi ehitusmaterjali muutma ning asju ümber mõtlema.

Kati Univer tõi inflatsiooni ilmestamiseks näite selle aasta veebruarikuust. „Nädal enne Venemaa ja Ukraina sõja algust saime vundamendi armatuuri pakkumise, mis oli umbes 800 eurot. Kaks nädalat hiljem oli pakkumine juba 2000 eurot,” sõnas ta. Kuigi ehitusmaterjalid kallinesid, õnnestus Univeri perel tänu põhjalikule taustauuringule ja planeerimisele eelarves püsida. „Tänu väikese maja kogemusele teadsime laias laastus hinnata, kui palju võiks kuhu minna. Samuti tegime eelarvesse sisse rea ootamatute kulude jaoks ja arvestasime sinna kohe väga piraka summa,” ütles Univer. Ta lisas, et eelarves aitasid püsida ka võtmed-kätte lahenduse asemel palgatud ehitajad ning mööbel, mis on majja plaanis ise teha.

Teistele majast unistavatele inimestele soovitab Univer oma plaan ja nägemus kindlalt paika panna, sest nii on lihtsam oma mõtteid selgelt kommunikeerida. „Samuti mängib kodu ehitamisel suurt rolli inimene, kellega koos sa kodu rajad. Kui teie mõtted ei ühti, siis on kogu protsess keeruline,” lisas Käärik.

Kuigi maja valmimise protsess ei olnud nii Univeri kui Kääriku jaoks alati sirgjooneline, tunnistavad nad mõlemad, et on koduga väga rahul ning läbiksid vajadusel sama teekonna uuesti. Teistele majast unistavatele inimestele soovitab Univer oma plaan ja nägemus kindlalt paika panna, sest nii on lihtsam oma mõtteid selgelt kommunikeerida. „Samuti mängib kodu ehitamisel suurt rolli inimene, kellega koos sa kodu rajad. Kui teie mõtted ei ühti, siis on kogu protsess keeruline,” lisas Käärik. Kati Univer julgustab inimesi ise ehitama ning alustama väikselt. „Väiksed majad annavad tunde, kuidas on majas elada ja toimetada,” ütles Univer.