Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

New Yorgi Eesti Maja tervitab külalisi avasüli maitsva Eesti toidu ja külma keelekastega

Kaarel Kook | Fotod: erakogu

Helen Vilta tutvustab rõõmsalt maja eri ruume ja ka seinu kaunistavaid kunstiteoseid. Foto: erakogu
Helen Vilta tutvustab rõõmsalt maja eri ruume ja ka seinu kaunistavaid kunstiteoseid. Foto: erakogu

USA idarannikul New Yorgis Manhattani kohvikute ja nurgapoodide, huilgavate politseisireenide ja autosignaalide, kirjude inimeste ja kõikvõimalike lõhnade keskel peidab end New Yorgi Eesti Maja. Oktoobri lõpus õnnestus mul külastada hoonet, mis on 1946. aastast olnud hubane kohtumispaik kõigile piirkonnas olevatele eestlastele.

Aadressil 243 East 34th asuv Eesti Maja võib esmapilgul jääda märkamatuks. Maja ette paigaldatud ehitustellingute tõttu jalutasin isegi sellest esimese hooga mööda. Siiski, kui tähelepanelikult vaadata, leiab aadressilt roheka ukse kirjaga „Estonian House“. Kuidas sisse saada, täpselt ei tea. Google’i järgi peaks maja olema avatud, kuid kuna tegemist pole mõne poega, kuhu lihtsalt sisse jalutad, mõtlen veidi kohmetult, et ehk tuleb siis lihtsalt kella lasta ja vaadata, mis saab.

Uks, millest iga New Yorki külastav eestlane peaks sisse astuma. Foto: erakogu

Uks, millest iga New Yorki külastav eestlane peaks sisse astuma. Foto: erakogu

Appi tõttavad külalislahked eestlased

Saan enda järgmistele sammudele mõelda vaid hetke, kui mind tervitab juhuslikult samal ajal majja saabuv Eve Saar-Kiil, kes igapäevaselt tegutseb maja juhatuses laekurina. Saan uksest sisse, astun maja kaunisse fuajeesse, misjärel küsitakse kohe sõbralikult, kas sooviksin majas teha väikse tuuri. Loomulikult!

Jõuan koos Evega majas natuke ringi vaadata, kui järje võtab üle majahoidja Helen Vilta. Uksest sisse astumise hetkest tervitatakse mind äärmiselt külalislahkelt ja rõõmsalt ning kõigi majas olevate inimestega saan suhelda soravas eesti keeles. Erinevalt New Yorgi tänavatest on majas mõnusalt vaikne. „Nagu astuks teise maailma,“ ütlen ma.

Itaallaste pärand

Esimesel korrusel jääb esimesena silma kaunis fuajee, kus on säilinud juba enne 1900. aastat ehitatud maja puidu sisse uuristatud kaunistused. Arhitektuurihuvilistele guugeldasin välja, et maja on ehitatud prantsuse beaux arts stiilis. Mõistagi seisab fuajees ka Eesti lipp.

Juba fuajees tervitab külalisi Eesti lipp ja vapp. Foto: erakogu

Juba fuajees tervitab külalisi Eesti lipp ja vapp. Foto: erakogu
„Nad justkui teadsid, et järgmisena tulevad siia eestlased,“ naljatleb Vilta.

Järgmisena juhatab Vilta mind baari poole, kust saab lahtiste uste päevadel eestipäraseid roogi ja keelekastet ning mille söögiletti kaunistab silt Ernest Hemingway tuntud tsitaadiga „Igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane“. Menüüs on mõistagi esindatud ka Eesti tooted. Õlu Alexander maksab 4 dollarit. Baariruumis viitab Vilta põrandal olevale vappi meenutavale kaunistusele, millel on kujutatud Eesti rahvuslindu suitsupääsukest. Kuigi maja kuulus enne 1946. aastat itaallastele, oli visuaal juba sel ajal põrandadekoori osaks.

„Nad justkui teadsid, et järgmisena tulevad siia eestlased,“ naljatleb Vilta.

Tundub, et itaallased teadsid, et majja tulevad eestlased. Foto: erakogu

Tundub, et itaallased teadsid, et majja tulevad eestlased. Foto: erakogu

Lisaks asub korrusel hubane piljardisaal, kus saab avatud uste päevadel mängida ja mõnusalt aega veeta. Ülejäänud hoones on sündmuste korraldamiseks veel mitu suuremat ja väiksemat ruumi. Teisel korrusel olevas sinises saalis degusteeritakse peagi veini ja alumisel korrusel olevas peosaalis esines hiljuti Eesti räpifenomen ja mõnele ühiskonnateaduste instituudi üliõpilasele ka isiklikult tuttav Nublu.

Baar Eesti Majas. Foto: erakogu

Baar Eesti Majas. Foto: erakogu

Hoones on läbivalt palju puitu ja ilusaid puitkaunistusi. Laudpõrandad nagisevad jala all koduselt ja treppe katab pehme vaip. Seintelt leiab laias valikus nii Eesti kui ka välismaiste kunstnike teoseid. Natuke meenutab maja Tartus tegutsevate korporatsioonide konvendihooneid.

Majast leiab palju puitelemente ja kauneid kunstiteoseid. Foto: erakogu

Majast leiab palju puitelemente ja kauneid kunstiteoseid. Foto: erakogu

Eestlaste kohtumispaik

New Yorgi Eesti Maja on lähikonnas elavate eestlaste kohtumispaik. Ennekõike käivad seal majas tegutseva ja seda haldava New Yorgi Eesti Haridusseltsi liikmed, kuid nagu majahoidja Helen Vilta ja minu kogemus kinnitavad, ei jää ükski eestlane kunagi ukse taha ning neid tervitab hoones vaid ülim soojus ja külalislahkus.

Igal neljapäeval on majas lahtiste uste päev, mil saab tulla baari maitsvat toitu ja Eesti õlut nautima. Minu külastuse nädalal on menüüs näiteks kanasupp, böfstrooganov ja ülepannikoogid. Lisaks korraldatakse liikmetele erinevaid meelelahutuslikke üritusi, nagu halloween’i tähistamiseks mõeldud stiilipidu ja palju muud. Samuti tegutseb majas New Yorgi Eesti kool, segakoor, rahvatantsugrupp ja skautide rühm.

Viimaks juhatab majahoidja mind katusele, kust avaneb kaunis vaade New Yorgi pilvelõhkujatele. See ei ole siiski iga tuuri osa – sinna õnnestus mul erandkorras pääseda vaid Peegli loo jaoks.

Katusel on ka väike lauake ja toolid, et soovi korral mõnusa vaatega näiteks hommikukohvi nautida. Foto: erakogu

Katusel on ka väike lauake ja toolid, et soovi korral mõnusa vaatega näiteks hommikukohvi nautida. Foto: erakogu

Allkorrusele tagasi liikudes saan koos soojade soovidega kaasa veel Eesti Maja tutvustava reklaamlehe ja ajakirjandustudengile sobiva spetsiaalselt Eesti Maja külastajate jaoks avaldatava ajalehe Vaba Eesti Sõna, kust saab lugeda värskeid uudiseid Eestist ja New Yorgi Eesti Maja tegevustest.

Tänasin Helen Viltat meelihullutavas New Yorgis rahuliku ja sooja vahepeatuse pakkumise eest ning soovitan kõigil eestlastel astuda piirkonda sattudes läbi ka Eesti Majast. Parim aeg selleks on kindlasti iganädalane lahtiste uste päev, mil saab ka süüa ja juua.

Peegli toimetus tegi maja külalisteraamatusse ka lühikese sissekande. Foto: erakogu

Peegli toimetus tegi maja külalisteraamatusse ka lühikese sissekande. Foto: erakogu