Tulevikus peaks haridus OECD sõnul tagama õpilastele vähendatud õppetunnid, kaasaegsema õppekava ning võrdse kohtlemise koolis. Praegu segavad just need tegurid Eesti laste kooliga seotud rahuolu.

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) hariduse 2030 arengukavas on kirjeldatud tuleviku kooli väljakutsena õppimise muutmist rohkematest õppimistundidest kvaliteetsetemateks õppimistundideks, et lastele jääks aega ka koolivälisteks arendavateks tegevusteks. Lisaks tuleks õpilastele tagada võimalus omandada õpitust reaalseid teadmisi, selmet lihtsalt teemadest üle libiseda. Tagatud peaks olema ka õpilaste võrdsus. Selleks, et olukorda parandada, on oluline ka õpilaste endiga rääkida, mida nemad koolikeskkonnast arvavad. Kooliga seotud rahulolu on Eesti puhul oluline ka PISA testi tulemuste edu taustal, kuna rahvusvahelise laste heaolu uuringu andmetel on Eesti lapsed kooli suhtes kriitilised.

Tartu Ülikooli teadlased intervjueerisid 12-aastaseid Eesti lapsi maa- ja linnakoolidest, et uurida, mis tekitab neis seoses kooliga negatiivseid emotsioone ja tingib selle, et teisest kuuenda klassini langeb kooliga rahulolu. Üldine hoiak oli lastel kooli suhtes küll positiivne, kuid põhiliste probleemidena toodi välja probleemid seoses haridussüsteemi vigade, koolikeskkonna, koolikiusamise ning õpetajate kutse-eetikaga.

Liiga palju kodutöid

Põhilised haridussüsteemiga seotud mured on seotud hinnete, õpetamismeetodite ja ka kodutööde rohkusega. Nimelt tunnevad õpilased, et õpetajate poolt on neile peale pandud pinge saada koolis võimalikult häid hindeid ning materjali päriselt mõistmine on teisejärguline. See omakorda tekitab laste sõnul olukorra, kus ainsa lahendusena heade hinnete saamiseks näevad nad spikerdamist. Tundides langetab motivatsiooni aga see, et õpetaja kas liigub liiga kiires tempos teemadega edasi või on liiga kõrgete nõudmistega, mis tekitab õpetajate ja õpilaste vahelisi pingeid.

Rahvusvahelisest laste heaolu uuringust on selgunud, et teiste riikide taustal paistab Eesti silma kõige suurema kodutööde koormusega. Seda kinnitas ka Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uuring. Nimelt tõid lapsed välja, et liiga suur kodutööde koormus tekitab neis negatiivseid tundeid, sest seab piirid nende huvialadega tegelemisele. Kodutööde tõttu tunnevad lapsed pinget ka peale kooli ja nädalavahetustel, sest õppimise kõrvalt ei jää puhkamiseks ja vaba aja tegevusteks aega või siis jäetakse kodutööd tegemata, sest peale huvitegevust ei ole aega ega jaksu koolitööga tegelda.

„Kui ma ei saa oma kodutööd valmis, siis jätan vihiku koju ja ütlen, et unustasin selle maha.“ 12-aastane tüdruk

Koolikeskkond peaks olema puhtam ja turvalisem

Grupp lapsi tõi koolikeskkonnas negatiivse näitena välja tualettide puhtuse ja väljanägemise. Nimelt on lastele oluline, et tualetid oleksid puhtad, ei haiseks ning oleksid varustatud kõige vajalikuga. Halb hügieen on nende sõnul üks faktor, mis tekitab koolis halbu emotsioone.

Lapsed arvasid, et üheks probleemiks on ka koolide vähene turvalisus. Nimelt kardetakse koolis langeda varguse ohvriks ning kuna kool on laste sõnul võõrastele inimestele lihtsasti ligipääsetav, siis kardetakse ka erinevaid eluohtlikke sündmusi nagu pommitamine või terrorirünnak.*

Kiusamine on üks suurimaid murekohti

Kiusamine on laste sõnul koolides väga levinud ja pea igapäevaselt esinev probleem, mis tekitab neis lisaks halvale enesetundele ka hirmu kooliskäimise ees. Lapsed rääkisid, et kiusamine on suur probleem just selle tõttu, et see on nii varjatud ja ei toimu ainult kooliseinte vahel vaid leiab aset ka väljaspool kooli.

Tavaliselt ei julge lapsed kiusamisest täiskasvanutele rääkida ja eelistavad sõpradele muresid kurta. Õpetajate poole lapsed murega pöörduda ei taha, sest laste sõnul ei huvituks õpetajad sellest teemast või kardetakse neile probleemidest rääkida, sest õpetajad ärrituvad kergesti või ei usu probleemide tõsidust.

Lapsed tõid ka näiteid, kus õpetaja ei olnud uskunud mitte ohvrit, vaid hoopis kiusajat ennast ja viimast ka õigustanud. See, et lapsed ühte õpetajat ei usalda, kandub aga edasi ka teistele täiskasvanutele. Laste sõnul on neil peale negatiivseid kogemusi seoses õpetajate tegutsemise ja suhtumisega koolikiusamisse tunne, et selliste probleemide lahendamine ongi nende enda mure.

Õpilasi ei kohelda võrdselt

Negatiivseid emotsioone tekitab lastes see, et õpetajad kohtlevad neid nende endi sõnul ebaõiglaselt. Poiste arvates leiavad õpetajad tihti, et kõikides situatsioonides on süüdi poisid, samal ajal kui osad tüdrukud väidavad, et nad mõistavad miks õpetajad poistega pahandavad. Siiski näevad mõlemad, et poisid saavad tavaliselt karmimalt karistada kui tüdrukud.

„Ja-jah, ükskord me katsetasime ajalootunnis vestlusringis nii, et üks klassiõde kasutas ebasündsaid sõnu, ok, lihtsalt üks sõna ja õpetaja ei reageerinud. Siis kasutas üks ​​klassivend sama sõna ja õpetaja reageeris kohe.” 12-aastane poiss

Lapsed leidsid, et õpetajate arvates on poiste tehtud pahandused palju hullemate tagajärgedega kui tüdrukutel. Samuti kritiseeriti ka õpetajate üsna avalikku lemmikõpilaste valimist ja nende soosimist – nimelt saavad lemmikud alati rohkem tähelepanu ja paremaid hindeid.

Antud uuringu tulemused annavad aimu, millised on need murekohad, mis lastele negatiivseid emotsioone tekitavad ja selle kaudu kooliskäimise meeldimist vähendavad. Selleks, et suurepäraste õpitulemuste kõrval Eesti lapsed ka õnnelike ja tervetena püsiksid, tuleb teha pingutusi, et väljatoodud murekohti parendada ning seeläbi laste rahulolu seoses kooliga tõsta.