Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Kerli Soe: kas karjääri tegemiseks peab kolima alati Tallinnasse?

Kerli Soe | Foto: erakogu

Kerli Soe. Foto: erakogu
Kerli Soe. Foto: erakogu

Kui ma oma vanaemale teatasin, et kolin karjääri pärast Tallinnasse, oli ta minu üle uhke. Ma olen alati tahtnud asju teha teisiti ja tõestada inimestele, et kommunikatsioonivaldkonnas karjääri tegemiseks ei pea kolima pealinna. Aga vanaema teadis kohe, et sinna ma ka jään – tagasi Tartusse ma enam ei koli.

Tõsi, otsus pealinna kolida ei sündinud kergelt – sõbrad ja pere jäävad ju sadade kilomeetrite kaugusele. Aga vanaema sõnad panid mind hoopis muud analüüsima.

Tartu Ülikoolis avati žurnalistika eriala 50ndatel ning suhtekorraldust on õpetatud juba üle 20 aasta. Ometigi suunduvad paljud ajakirjanduse ja kommunikatsioonitudengid, kes on valinud põhierialaks kommunikatsiooni, praktikale just Tallinnasse. Miks?

Osalt väga loogiline järeldus. Tallinn on Eesti mõistes suurlinn, kus on enam ettevõtteid ja valdkondi ehk rohkem valikuid, kus end kommunikatsioonis proovile panna ning kuhu ka peale praktikat tööle jääda. Tartus pole mitte ühtegi kommunikatsiooniagentuuri, kus tudengid saaksid lühikese perioodi vältel mitmekülgse praktikakogemuse. Kuid kas probleem seisneb selles või asjaolus, et kommunikatsioonispetsialistilt nõutakse kordades rohkem oskusi, millele Lõuna-Eesti madalamad palgad ei vasta?

Tänapäeval ei piirdu kommunikatsioonispetsialisti töö pressiteadete saatmise ning meediasuhtlusega. Tegelikkuses tegeleb üks kommunikatsioonispetsialist sotsiaalmeedia ja digireklaamide halduse, turundusstrateegiate koostamise, sise- ja välisürituste korraldamise, kodulehe haldamise sisutekstide kirjutamise ja palju muuga. Ehkki võib kõlada väga loogiliselt, et kommunikatsioonivaldkonnas töötav inimene peabki olema mitmetes valdkondades pädev, on see siiski mitme spetsialisti jagu tööd!

Jah, lihtne on viriseda, et hinnad on kõrged ning palgad ei jõua järele. Aga kommunikatsioonispetsialisti selgest sõnumist võib sõltuda mitmete tuhandete inimeste argipäevaelu. Selle töö palk peab olema vääriline. Lõuna-Eestis on Statistikaameti andmetel kommunikatsioonispetsialistide palk veerandi (või rohkemgi) võrra väiksem Harjumaal töötavatest kommunikatsioonispetsialistidest. Näiteks kui Tartus teenib kommunikatsioonispetsialist brutopalgana 1800 eurot, siis Harjumaal teenib samal alal töötav inimene pea 500 eurot rohkem. Kas see palgavahe on suur või väike jääb iga lugeja enda otsustada.

Seega jah, minu vanaemal on võib-olla õigus. Ma armastan Tartut ning naudin vastutusrikkaid väljakutseid, aga ka mina ei sooviks teha mitme spetsialisti jagu tööd ning leppida väiksema või vähemväärilise palgaga. Võib-olla päästab siinkohal kaugtöö normaliseerimine ühiskonnas…