DJ ehk diskor on inimene, kes oskuslikult valib ning miksib kuulajatele muusikat. Sarnaselt läänemaailmaga on diskori amet ka Eestis võtnud “soovilugude mängijast” rohkem artisti rolli, kelle setti ehk muusikalist ülesehitust sarnaselt kontserdiga peole kuulama ja nautima tullakse. Kuidas aga DJks saadakse ning kas selle tööga elab tänapäeval Eestis ära? Oma kogemust jagab DJ Karinsmatic, pärisnimega Karin Maandi.

Maandi on terve elu olnud muusikaga seotud. “Minu ema oli klaveriõpetaja, mistõttu meeldib mulle öelda, et “sündisin muusikasse”, sest see on mul juba sünnist saati veres.” Maandi on ka ise muusikalise taustaga: ta laulis ETV kooris ning selja taha jääb seitse aastat klaveri- ja muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis. Üheskoos on ta lavalaudu jaganud ning laulnud näiteks nii Birgit Õigemeele kui ka Lenna Kuurmaaga. ”Muusika on alati leidnud väljundi minu elus, olgu siis selle õppimise, laulmise ja nüüdseks DJnduse kaudu,” lisab Maandi.

Huvi plaadimängimise vastu sai 6 aastat tagasi alguse aga ühest sõbra öeldud lausest. “Ma jagasin tihti oma sotsiaalmeediakanalites lugusid, mis mulle parasjagu meeldisid. Nii mitmedki tuttavad tulid ütlema, et mul on hea muusikamaitse ja käivad mu seinal uusi lugusid saamas. Saatuslikuks hetkeks sai aga ühe sõbra küsimus: miks ma neid lugusid kuskil ei mängi? Tol hetkel välgatas mu peas nägemuspilt minust DJ-puldi taga,” räägib Maandi. Juba kaks nädalat hiljem oli ta Tartus, kus tema hea sõber, DJ Kashu (Kaspar Alev), talle vinüülidel mängimise põhitõdesid näitas. “Õhin oli nii suur, et tagasi Tallinnasse jõudes ostsin oma esimese kontroller DJ-puldi, mängisin sisse esimese mixtape’i ning kuu aja pärast toimus juba esimene avalik esinemine sõbranna 30ndal juubelil,” meenutab Maandi.

Tugev sisemine motivatsioon

Ehkki Eestis eksisteerib ka Noorte DJ Kool, on Maandi õppinud DJ-kunsti omal käel. “Soov mängida ja esineda oli algusaegadel nii suur! Kuigi ma kindlasti tehniliselt ei olnud nii hea, siis see ei takistanud mul loomast esimesi mikse ega hoidnud eemal esinemisvõimalustest. Paralleelselt mängimisega arenesid ka oskused ja harisin end ka internetis leiduvate koolitusmaterjalidega ja nii see tase arenes,” räägib Maandi.

Karinsmaticu tuntust aitas kasvatada sotsiaalmeedia ja igakuised muusikamiksid. “Palju on inimesi, kes peol ei käi – soovisin, et mu muusika jõuaks ka nendeni. Kajastasin sotsiaalmeedias uute mikside ilmumist ja järjest enam kutsuti mind ka suurematele sündmustele, mida ma siis samuti oma kanalites kajastasin. Nii see sõna levis ja erinevad peosarjad ja ürituskorraldajad mind märkama hakkasid,” kirjeldab Maandi. Samas on ta end ka ise sündmustele pakkunud. “Kui Eestis on peamiselt mind ise märgatud, siis välismaale reisides kasutan ära võimalust end ka ise elektroonilise muusika klubidele pakkuda, sest põnev on teiste riikide klubikultuuri kogeda. Näiteks ainult aastase kogemuse pealt kirjutasin ühele Hispaania populaarsele techno-klubile ja enda imestuseks võtsidki nad mu jutule,” märgib Maandi.

“Tahan jätta valiku öelda ei. Kui see ei ole põhiamet, siis see seda lubab. Esinen vaid siis, kui ma päriselt suhestun ürituse või üritussarjaga ja tellija teab kindlasti, et ta just minu stiili ja valikuid hindab,“ ütleb Maandi.

Maandi sõnul võib DJ-ametiga ka kenasti ära elada, kui juba tuntum oled, kuigi ka siis võib olla väljakutseid. “Eestis on teatud muusikažanrite, nagu näiteks organic house, progressive house, afro house, melodic house & techno, tuntus alles kasvamas ja kui sa ei ole DJ, kes mängib raadiohitte, siis see tähendab sulle automaatselt ka nišš-publikut ja esinemisi. Minu jaoks on muusikalise atmosfääri loomine elamus, mistõttu ma ei taha leida end olukorrast, kus pean seda tegema raha pärast ning võtma vastu pakkumisi, kus klient ootab ainult raadiohitte või stiili, millega ma ei suhestu. Tahan jätta valiku öelda ei. Kui see ei ole põhiamet, siis see seda lubab. Esinen vaid siis, kui ma päriselt suhestun ürituse või üritussarjaga ja tellija teab kindlasti, et ta just minu stiili ja valikuid hindab,“ ütleb Maandi.

Ehkki konkreetsetest summadest Maandi juttu ei tee, saavad tema sõnul Eesti populaarsemad DJ-d siiski pigem head tunnitasu. “Tasu võib sõltuda kindlasti DJ-st kui ka sellest, millise üritusega on tegemist. Eesti klubide puhul on tasud kindlasti palju madalamad kui maailmas tervikuna, kuna inimesi käib ka vähem. Eriürituste ja ettevõtete puhul on võimalused paremad. Järgmine kord, kui mõtled, et “kas ma kuidagi listi ei saaks”, mõtle hoopis, et sa toetad rahaliselt ka artiste ja klubi tegevust ja annad sellega panuse selle kõige jätkumisse,” julgustab Maandi.

Kuulsus vs kirg

Väiksena unistas Maandi lillemüüja ametist, kuid nüüdseks on tema põhitöö META Advisory suhtekorraldusbüroos klientide nõustamine. Selle kõrval on ta ka kuus aastat DJ ametit pidanud, olles ka Eesti elektroonilise muusika klubi 9/11 resident DJ. Ehk inspireerisid hoopis lilled teda muusikaga tegelema? “Valdkond on ju sama! Ilu loomine. Nüüd kaunistan ruume muusikaga,” muigas Maandi selle mõtte peale.

Tema muusikastiil vaheldub pehmest ja ilusast deep house’ist kuni tantsulise progressive’i ja meloodilise techno helideni, mille sekka ta osavalt põimib ka idamaiseid noote. “Muusika peab olema alati koha ja kellaaja nägu, millal DJ esineb – minu hinnangul see ongi õige DJ-kunst, mida ära tabada,” ütleb Maandi.

Eriliselt naudib ta massidele esinemist. Tema setid on Eestis kõlanud suurematel üritussarjadel nagu I Land Sound, Live.Laugh.Love, Ladies Takeover, Gin Del Mar Saaremaal jne. Ta on jaganud lava nimedega nagu Ben Böhmer, KHEN, Nils Hoffmann, Miss Monique, Sebastien Leger, Tube & Berger, Eelke Kleijn, Jeremy Olander, Cosmonaut, Undercat jt. Lisaks Eestile on tema setid kõlanud ka elektroonilise muusika heliruumides Lätis, Leedus, Soomes, Kreekas, Hispaanias ja ka Sri Lankal.

Uurides temalt, millest ta oma DJ ametis veel unistab, ütleb ta kohe, et talle sai algusest peale selgeks, et tema eesmärk ei ole saada maailmakuulsaks DJks. “Juba iganädalaselt mängides sain kiirelt aru, mida võiks tähendada veelgi tihedam mängimine. Küllaltki üksildane ja väsitav võib olla aastast aastasse igal nädalalõpul erinevas riigis mängida, vähem aega lähedastega veeta. Mul oli juba Eestiski vahepeal sellega probleeme, et mõni nädalalõpp vabaks teha, et olla olemas oma sõprade jaoks, nende sünnipäevadel ja leida see hea tasakaal kire ja selle vahel, mis peale muusika veel elus oluline. Vahel pean seda jõuga ka praegu tegema. Tasakaal on kõige võti,” sõnab Maandi õpetlikult, lisades, et tema järgmine unistus on esinemiste kõrvalt leida rohkem aega ka oma lugude tegemiseks.