Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Kuidas kohtasin tumeveebis päkapikke ja surfasin Facebookis

Hanna Luisa Grosberg | Fotod: Shutterstock, Lucy Parsons Labs, Pixabay

Tumeveeb. Foto: Shutterstock
Tumeveeb. Foto: Shutterstock

Tumeveeb on osa internetist, mille ümber valitseb suur müstika ja stigma. Illegaalsed ained, relvad, terrorism ja inimkaubandus on ilmselt esimesed mõtted, mis paljudel tumeveebi peale mõeldes pähe torkavad – nii ka minul. Ega tavalistel internetikasutajatel polegi tumeveebi eriti asja, sest meile tuntud osa veebist koondab juba niigi suurt infohulka. Ometi mängib tumeveeb oma rolli vaba ligipääsu ja privaatse ning päriselt anonüümse internetikasutuse pakkujana.

Mis üldse on tumeveeb? See on osa veebivõrgust, mis kasutab internetti, kuid pole indekseeritud otsingumootorite poolt – nagu Google, Yahoo või Bing – leitav. Tumeveeb on osa süvaveebist ja vajab ligipääsuks eraldi tarkvara või seadistust. Veebi, mida meie igapäevaselt kasutame, kutsutakse pinnaveebiks. Ometi pole tumeveebi külastamine illegaalne, nagu tihti ekslikult arvatakse, selle seadistus lihtsalt võimaldab anonüümselt illegaalseid tegevusi ellu viia.

Mis seal siis aga toimub ja kas see on tõesti üks õudne koht, kus kõik lehed kasutavad dark mode'i ning on täis jõledusi? Võtsin ette teekonna tundmatule maale ja toon teieni noppeid oma külastuse huvitavamatest mitteillegaalsetest leidudest.

Facebook, aga tume?

Enda suureks üllatuseks sattusin otsingutel tumeveebi Facebooki. See leht näeb välja ning töötab samamoodi nagu meile tuntud pinnaveebi Facebook ehk tegu on peegelsaidiga, mis dubleerib koopiana tavalist facebook.com lehte. Esimese hooga ei saanudki ma lehe eesmärgist aru, sest Facebookil on oma postitamispiirangud ja mingi illegaalse sisuga ei saa siin ju seega tegemist olla.

Üks põhjusi, miks see leht aga eksisteerib, on pakkuda ligipääsu riikide kasutajatele, mille valitsusrežiim on Facebooki keelustanud. Tumeveebi Facebooki kontot on võimalik (kuigi keeruline) luua anonüümselt, murda nii läbi riiklikust infomullist ja praktiseerida sõnavabadust. Siit ka minu esimene üllatusmoment, mis näitlikustab tumeveebi helgemat palet. Samamoodi on tumeveebis olemas peegelsaidid uudisväljaannetest nagu BBC ja New York Times, mille veebilehtedele on tavaveebis teatud riikidel juurdepääsupiirangud peale pandud.

Viis võita iga vaidlus enda paarisuhtes

Sattusin tumeveebis ka mitme veebilehe peale, mille sisu polnud illegaalne vaid pigem koomiliselt ebaeetiline. Üks nendest oli leht, mis võimaldab tellida paaride suhtenõustamise teenust. Nõustamine toimub üle Zoomi ja näeb välja nagu tavaline nõustamissessioon. Asja konks peitub aga selles, et sulle on tagatud selles nõustaja poolehoid ehk sina jääd teenuse tellijana heasse valgusesse ja igas vaidluses võitjaks. Teenusekirjelduses on esile tõstetud märksõnad nagu “vankumatu toetus” ja “truudusetuse võltsimine”, mis sisaldavad endas eri tasanditel psühholoogilist manipuleerimist. Lehel on üleval ka kasutajate arvustused, mis kirjeldavad olukordi, kus nõustaja või terapeut on suutnud panna tellija partneri uskuma oma paarilise narratiivi. Tagasiside põhjal näib, et teenus on kasutajate poolt kõrgelt hinnatud. Muidugi on ka võimalus, et tegu on paroodialehega, aga enda raha ma selle tõestamiseks mängu ei pannud.

Platvorm vilepuhujatele

Kuvatõmmis Lucy Parsons Labs Youtube'i videost

Kuvatõmmis Lucy Parsons Labs Youtube'i videost

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudengina üllatas mind väga tumeveebist leitud SecureDropi veebileht. Nimelt on tegu kohaga, kus kohtuvad vilepuhujad ja ajakirjanikud ning saavad omavahel väidetavalt turvaliselt tundlikku infot vahetada. Kui tavaveebis infot vahetades võivad eriti tundliku teabega vilepuhujad sattuda ohtu, siis tumeveeb ei jäta maha jalajälgi, mille kaudu neid jälitada. Selle, vilepuhujale turvalise infojagamise, plusse on hakanud märkama ka suuremad USA väljaanded nagu The Washington Post ja The New York Times, mis on loonud SecureDropi enda alalehed ajakirjanikega ühenduse võtmiseks.

Telli päkapikurünnak enda vaenlasele!

Üks naljakamaid avastusi tumeveebis oli minu jaoks kindlasti leht Get Gnomed, mis eesti keelde tõlkides võiks kõlada aiapäkapikustamisena. Tegu on teenusega, mis võimaldab tellida enda soovitud aadressile aiapäkapikkude rünnaku. See kujutab endas huvitavat psühhoterrori sugemetega tegevust, mille raames soovitud inimese aed (või ekstreemematel juhtudel ka siseruum) täitub müstiliselt soovimatute aiapäkapikkudega. Teenused on jagatud kategooriatesse ning kokku on võimalik teele saata kuni 500 aiapäkapikku. Näiteks preemiumklassi teenus sisaldab ka kummitavaid päkapikke – ehk eemaldades oma aiast ühe soovimatu kujukese, võid järgmisel hommikul leida samast kohast eest kaks uut. Hetkel on lehel käimas veel viimaseid päevi Gnomevemberi kampaania ehk novembrikuu allahindlus. Teenuse tavahind jääb aga 500 dollari ringi. Siiski tundub, et äri on USA keskne ehk Eestisse kummitavaid aiapäkapikke tellida ei õnnestu.

Daniel Roos, Pixabay fotopank

Daniel Roos, Pixabay fotopank

Igal mündil on kaks poolt

Tumeveebist võib leida väga erisugust sisu, sealhulgas ka palju häirivaid lehti. Seda külastades tuleb alati olla ettevaatlik: kasutada turvalisi brausereid ja hoiduda tundmatutest linkidest. Siiski leidus selle eksperimendi raames mitmeid positiivseid üllatusi ning avastasin, et eksisteerib ka tumeveebi kasulik pool, mis aitab kaasa infovabadusele ja olulise info levikule.