Käesolev aasta on Euroopa noorte aasta, kus pööratakse tähelepanu just noorte, ehk kuni 29-aastaste, tähtsusele parema tuleviku loomisel.¹ Muude tegevuste hulgas lõi Euroopa Komisjon selle raames ka veebiplatvormi Youth Voices, mille kaudu saavad Euroopa noored saata komisjonile häälsõnumeid just neile olulistel teemadel. “Olenemata sellest, kui väikesed või suured on teie visioonid, kuulame neid tähelepanelikult, et neid kajastada ja tulevaste poliitiliste otsuste tegemisel arvesse võtta,” seisab Youth Voices platvormi kodulehel². Aasta jooksul kogutud häälsõnumeid tutvustatakse 6. detsembril Euroopa Parlamendis toimuval Euroopa noorte aasta lõpusündmusel.

Eestis toetab Euroopa noorte aasta tegevusi Haridus- ja Noorteamet. Ameti noorteinfo valdkonna juht Kadri Koorti sõnul võttis Euroopa Komisjon häälsõnumitel põhineva platvormi kasutusele just seetõttu, et häälsõnumite formaat on noortele tuttav ning nad kasutavad seda igapäevaselt. “Pole just palju taolisi võimalusi või lahendusi, mis on suunatud kodanikele üle Euroopa ja mis on samaväärselt ligipääsetavad kõigile,” toob Koort välja platvormi erilisuse.

Millest räägivad noorte eurooplaste häälsõnumid?

Asun sirvima neid häälsõnumeid, mis juba Euroopa Komisjoni poole teele on pandud. Silma järgi tundub, et palju sõnumeid on saadetud Belgiast, mis on ka Euroopa institutsioonide koduks. Siiski ei ole pilt üheülbaline, sest häälsõnumeid on saadetud ka Poolast, Prantsusmaalt, Bulgaariast, Saksamaalt, Rootsist, Leedust ja teistest Euroopa riikidest. Sõnumid on jaotatud üheksasse erinevasse kategooriasse: Euroopa väärtused; kunst ja kultuur; digitaalsus; haridus ja õppimise mobiilsus; tööhõive; roheteemad; tervis, heaolu ja sport; kaasamine; noored ja maailm. Klõpsates ühe kategooria lahti, saab platvormi külastaja kuulata, mida noored eurooplased on sellel teemal arvanud. Leidub paarilauselisi konkreetseid soove, aga ka pikemaid arutlevaid ettepanekuid ja küsimusi. Kõigi häälsõnumite kestus jääb siiski alla ühe minuti.

Noored eurooplased toovad välja, millist elukeskkonda nad tahavad ehk millisena soovivad näha Euroopat tulevikus. “Ma arvan, et ma tahan näha Euroopat ühtse tervikuna. Tervikuna, mis on tolerantne nii riikide kui ka indiviidide suhtes. Tahan Euroopat, mis hoolib julgeolekust ja demokraatia säilitamisest. See on oluline ka riigi jaoks, kus ma elan, ja ma arvan, et peaksime kõige rohkem keskenduma vabadusele ja selle säilitamisele, mis on kahjuks endiselt sageli piiratud,” arvab Poolast pärit Kinga. Itaaliast pärit põllumajandusteadlase Margherita arvates on oluline välja töötada ühtne raamistik, mis tagaks teadlastele võrdsed ja õiglased elutingimused ja standardid kogu Euroopas. “Ma arvan, et oleks väga huvitav ja väga oluline näha järgmistel aastatel ühtset raamistikku, mis määratleks täpselt kõrgelt kvalifitseeritud teadlaste miinimumpalgad,” lisas Margherita. Imola Ungarist aga soovib Euroopat, kus tasustamata praktika oleks illegaalne.

“Ma arvan, et ma tahan näha Euroopat ühtse tervikuna. Tervikuna, mis on tolerantne nii riikide kui ka indiviidide suhtes. Tahan Euroopat, mis hoolib julgeolekust ja demokraatia säilitamisest.”

Mõtteavalduste seas on nii Euroopa Liidu suhtes positiivselt meelestatud kui ka kritiseerivad salvestusi. “Ma arvan, et oluline on keel ja et inimeste väärtusi austatakse ning ma arvan, et Euroopa teeb sellega väga head tööd,” ütles Belgiast pärit Leo. Andrzej Poolast aga ei saa aru Euroopa identiteedi vajalikkusest. “Poolast pärit noore täiskasvanuna olen näinud Euroopa Liidus läbi aastate palju juhtumas. Kuigi ma pole selle vastu kunagi erilist huvi tundnud, nägin siiski ka seda, et Euroopa identiteet on taastekkinud /…/ Ma ei ütle, et oleksin kindlasti selle vastu, aga ma ei saa aru identiteedi olemusest ega eesmärgist. Euroopa Liit on moodustatud täiesti erinevatest riikidest, siin on erinevad rahvused ja kultuurid. Ma ei mõista kõigi nende kultuuride polariseerumist ja ühte sulamist,” ütles Andrzej.

Sõnumeid Eestist ja väljaspoolt Euroopat

Teiste hulgas on ka sõnumeid Eesti noortelt. Kerttu tunneb muret kehalise kasvatuse hindamissüsteemi pärast: “Noorte kehaliste võimete hindamine süsteemiga 1-5 ei ole okei. Eeldamine, et iga järgneva aastaga noor parandab oma tulemust ja teenib selle eest hinde “5” ei ole okei. /../ Sellise hindamissüsteemi kasutamine võib viia noori punkti, kus neil tekib kahtlusi enda võimetes lihtsalt sellepärast, et nad ei ületanud oma eelmise aasta tulemust.” Kaarel arvab, et välismaale õppima minek võiks olla kättesaadav kõigile huvilistele. “Erasmuse programm on suurepärane ja olen seda kaks korda ka ise kasutanud, kuid tean, et tihti tuleb juurde maksta kuni lausa 40% ja seda ka pigem tagasihoidlike kulutuste puhul. See aga tähendab, et need, kes vajaksid stipendiumit ja vaadet väljapoole koduriiki kõige rohkem, ei saa seda reaalselt kasutada,” sõnas ta.

“Erasmuse programm on suurepärane ja olen seda kaks korda ka ise kasutanud, kuid tean, et tihti tuleb juurde maksta kuni lausa 40% ja seda ka pigem tagasihoidlike kulutuste puhul. See aga tähendab, et need, kes vajaksid stipendiumit ja vaadet väljapoole koduriiki kõige rohkem, ei saa seda reaalselt kasutada,” sõnas ta.

Platvormile on saadetud sõnumeid ka Euroopa Liidu välistest riikidest. “Euroopa ei rõhu naisi, neil on õigus töötada samadel elualadel nagu meestel, näiteks automehhaanikas või tööstuses. Minu unistus on emigreeruda Euroopasse, sest ma õppisin automehaanikuks, ent oma riigis ei ole mul vabadust sellel alal töötada,” on öelnud Türgist pärit Sbaoui Henda.

Häälsõnumid jõuavad Euroopa Komisjonini

Noorteinfo valdkonna juht Kadri Koorti sõnul on hetkel saadetud Youth Voices platvormile ligi poolteist tuhat sõnumit. Kõige populaarsem teema on Euroopa väärtused, mille raames on arvamust ja mõtteid avaldanud üle 300 noore. Koort tõi välja, et ka Eesti noorte sõnumeid on mitmete teemavaldkondade all ning neist jääb kõlama võrdne kohtlemine, sallivuse suurenemine ja väärtused, aga ka digitaliseerimisega seotud väljakutsed. “Soovitan kõigil kuulata ja lugeda mõtteid, mida noored inimesed end ümbritseva kohta jagavad. Noored on väga julged ja avatud ning nende panus väärib au ja meie kõigi siirast tänu parema tuleviku kaasloomisel,” ütles ta.

Mis aga saab kõikidest mõttest, mis platvormile on juba saadetud? Youth Voices platvormil on kirjas, et noorte ideid kasutatakse poliitikate kujundamisel. Koorti sõnul kuulavad vabalt kättesaadavaid sõnumeid nii Euroopa Komisjon, kes on algatuse loonud, kui ka spetsialistid, otsustajad, eksperdid ja noored üle Euroopa. “Ka mina olen saanud sõnumeid kuulates ja lugedes palju mõtteainest ning teadmisi sellest, et mida noored päriselt arvavad, tahavad ja soovivad,” lausus ta.

Koort ei arva, et alla minuti pikkused sõnumid jääksid poliitika kujundamisel arvesse võtmiseks liiga pinnapealseks. “Kuulates ja lugedes sõnumeid saan tuua välja selle, et noorte häälsõnumid on väga sisukad ja kindlasti annavad palju sisendit otsustajatele oluliste teemade välja noppimiseks, millele tuleb tähelepanu pöörata ja millega tegeleda.” Lisaks toob Koort välja, et on ka neid noori, kes on salvestanud mitu sõnumit, et jagada oma mõtteid pikemalt või mitmel erineval teemal.

“Kuulates ja lugedes sõnumeid saan tuua välja selle, et noorte häälsõnumid on väga sisukad ja kindlasti annavad palju sisendit otsustajatele oluliste teemade välja noppimiseks, millele tuleb tähelepanu pöörata ja millega tegeleda.”

Mida ma tahaks öelda?

Kuna olen ise samuti Eesti ja Euroopa Liidu mõistes noor inimene, siis otsustasin samuti enda sõnumi Youth Voices platvormile jätta. Esimene küsimus oli kohe, et mis teemal? Kuulasin teiste salvestatud helisõnumeid ja otsisin inspiratsiooni. Mida rohkem ma kuulasin erinevaid sõnumeid, seda rohkem mõtlesin, kuidas üldse noori erinevatel tasanditel ühiskondlikku ellu kaasatakse. Eestis saavad noored inimesed panustada ühiskonda ja tegeleda endale oluliste teemadega näiteks noortekogude, noorte volikogude, õpilasesinduste ja mitmete teiste organisatsioonide kaudu. Euroopa tasandil kaasa rääkida on aga juba keerulisem. See andis mulle ka mõtte enda häälsõnumi jaoks.

Istusin arvuti taha ja panin oma mõtted enne häälsõnumi salvestamist kirja, nagu platvormil olev info soovitas. Peale paari korda katsetamist, mis läksid peamiselt sõnadega puterdamise nahka, sain ka oma häälsõnumi salvestatud. Arvutiekraanile ilmus teade, mis tänas mind oma visiooni jagamast ning lubas saata mu e-postile kinnituse, kui häälsõnum platvormil avaldatakse.

“Olen kuulanud läbi hulga Youth Voices platvormile saadetud sõnumeid. Noortele lähevad korda teemad, mis mõjutavad nende elu praegu ja tulevikus, olgu selleks kliimamuutused, ränne või julgeolekuprobleemid. Tahan elada Euroopas, kus kõlavad erinevate vanuserühmade hääled. Loodan väga, et ideed, küsimused ja probleemid, mida Youth Voices platvormil jagatakse, ei jää seisma, vaid neid võetakse arvesse sobivama elukeskkonna loomisel. Noortel on häid ideid, kuidas luua turvalisemat, kaasavamat ja jätkusuutlikumat tulevikku,” seisis minu sõnumis.

Miks peaksid noored olema ühiskondlikult aktiivsed?

Siseminister Lauri Läänemets oli ühiskondlikult aktiivne juba kooliajal, mil ta oli Pirita Majandusgümnaasiumi õpilasesinduse ja Eesti Õpilasesinduste liidu liige. Muuhulgas on Läänemets kuulunud ka Tallinna Ülikooli üliõpilaskonda, Eesti Üliõpilaskondade Liitu, Eesti Noorteühenduste Liitu ja Harjumaa noortevolikokku. Läänemets on ka kaitseliitlane ja pikaaegne skaut. Nendes organisatsioonides saadud kogemused on tema sõnul kasuks tulnud nii ministri, erakonnajuhi, riigikogu liikme kui vallavanema ametis.

Läänemetsa sõnul tõukas teda organisatsioonide töös kaasa lööma kaks jõudu: sisemine rahutus ja vastuolek ebaõiglusele. “Noorena ollakse idealistid ja mõnikord nähakse maailma oluliselt mustvalgemana, kui see tegelikult on. Aga see tähendab ka seda, et nõudmised ja ambitsioon on suuremad,” ütles Läänemets. Ta tõi näite valimistest, mille käigus antakse kellelegi teisele volitus enda eest otsuseid teha. Kui inimene osaleb ühiskonnaelus, siis kontrollib ta sellega oma volituste täitmist ja osaleb ühiskondlike kokkulepete sõlmimises.

Läänemetsa hinnangul peaksid noored kaasa rääkima nii kohaliku omavalitsuse, riigi kui ka Euroopa tasandil. “Vahet ei ole, kas oled noor või vana inimene. See on sinu elu, see on sinu riik. Kõigi asjade puhul, mis sulle kuuluvad või sinust sõltuvad, võiks sul olla mingisugune arvamus ja tahe.”