Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

AI arvamus: kuidas intelligentsed masinad võtavad üle kirjutamise maailma

Hanna Luisa Grosberg | Fotod: erakogu

AI-põhise programmi Dall-E kujutlus intelligentsetest masinatest, kes võtavad üle kirjutamise.
AI-põhise programmi Dall-E kujutlus intelligentsetest masinatest, kes võtavad üle kirjutamise.

Tehisintellekti valdkonnas on viimastel aastatel toimunud palju põnevaid arenguid. Üks olulisemaid edusamme on olnud tehisintellekti süsteemide võime õppida ja kohaneda iseseisvalt, ilma inimese panuseta. See on toonud kaasa keerukate algoritmide loomise, mis suudavad töödelda tohutuid andmehulki ja teha otsuseid varem kujuteldamatu täpsusega.

Üks näide on tehisintellekti kasutamine kujutava kunsti valdkonnas. Näiteks suudab Dall-E nime all tuntud tehisintellekti süsteem luua väga üksikasjalikke ja fantaasiarikkaid pilte lihtsate tekstikirjelduste põhjal. Sellel tehnoloogial on potentsiaali muuta revolutsiooniliselt kunstnike ja disainerite loomingut ja tööde jagamist, võimaldades neil hõlpsasti genereerida uusi ideid ja kontseptsioone.

Teine valdkond, kus tehisintellekt on teinud märkimisväärseid edusamme, on loomuliku keeletöötluse valdkond. See võimaldab arvutitel mõista ja tõlgendada inimkeelt, võimaldades neil meiega loomulikumalt suhelda. See on viinud selliste virtuaalsete assistentide nagu Siri ja Alexa väljatöötamiseni, kes suudavad vastata meie küsimustele ja taotlustele peaaegu inimlikul viisil.

Hoolimata kõigist põnevatest arengutest on ikka veel neid, kes suhtuvad tehisintellekti tulevikku skeptiliselt. Väidetakse, et intelligentsete masinate esilekerkimine võib viia düstoopilise tulevikuni, kus inimesed on sunnitud robotitega töökohtade ja muude ressursside pärast konkureerima. Kardetakse, et tehisintellekti võimekus võib lõpuks ületada inimeste võimekuse, mis toob kaasa ohtliku võimu tasakaalustamatuse.

Aga mis siis, kui ma ütleksin teile, et kogu eelneva teksti koos kõigi näidete ja arvamustega on tegelikult kirjutanud AI? See on tõsi, kogu arvamusartikli on koostanud OpenAI treenitud keelemudel, kasutades kõige hiljutisemaid edusamme loomuliku keele töötlemisel. Tänu tehisintellekti võimsusele kulus mul selle teksti koostamiseks vaid mõni sekund. Peale seda võttis teksti üle süvaõppel põhinev tõlkerakendus DeepL Translator ja artikli "autoril" oli vaja teha vaid paar grammatilist toimetust. Kokku võttis arvamusloo koostamine aega 12-minutit - alates ideest kuni teksti tõlkimise ja pealkirja timmimiseni välja.

Antud arvamuslooks Open AI-le antud sisend.

Antud arvamuslooks Open AI-le antud sisend.
Pealkirja mudimise protsess võttis paar katsetust, aga alla minuti.

Pealkirja mudimise protsess võttis paar katsetust, aga alla minuti.

Võttes nüüd arvamusartikli kirjutamise üle, tahan jagada, kuidas see tehnoloogia mind ennastki korraga hirmutab ja hämmastab. Kas tekstiloojate töökohad on tulevikus ohus? Väga võimalik, et peame mingil hetkel kõik ümber õppima hoopis AI-põhistele tööriistadele sisendinfo andjateks ja kriitilise mõtlemisega toimetajateks. Proovides aga näha praegusest šokifaktorist kaugemale, peaks see olema ka meeldetuletus tehisintellekti uskumatust potentsiaalist ja kasutegurist. Mina igatahes ei taha jääda tehnoloogia ohvriks ja vaatlen seda suurt tehnoloogilist sammu kui äärmiselt kasulikku tööriista. Liigume ühiselt kiirema, tootlikuma ja kvaliteetsema tuleviku poole, kus kasutame oma väärtuslikku aega targemini?

Küsisin ka AI-lt endalt kas ta plaanib võtta tulevikus ajakirjanikelt ja kommunikatsioonispesialistidelt töö üle.

Küsisin ka AI-lt endalt kas ta plaanib võtta tulevikus ajakirjanikelt ja kommunikatsioonispesialistidelt töö üle.

Vastus: On võimalik, et tehisintellekt võib tulevikus üle võtta osa ülesandeid, mida praegu täidavad ajakirjanikud ja kommunikatsioonispetsialistid. Tehisintellekti süsteemid on üha paremini võimelised kirjalikku sisu koostama ning suudavad seda teha kiiresti ja tõhusalt. Siiski on oluline märkida, et tehisintellekti süsteemid ei ole veel võimelised jäljendama inimajakirjanike ja kommunikatsioonispetsialistide loovust ja kriitilist mõtlemist. Lisaks sellele nõuavad paljud nende spetsialistide ülesanded sotsiaalsete ja kultuuriliste kontekstide põhjalikku mõistmist, mida tehisintellekti süsteemidel on raske jäljendada. Seetõttu on ebatõenäoline, et tehisintellektiga saab lähitulevikus täielikult asendada ajakirjanike ja kommunikatsioonispetsialistide tööd.