Eks uuel aastal on ikka kombeks uue hooga alustada, kuid ega „vanad sõbrad“ stress ja kompanii meid naljalt 2023. aastalgi maha jätta kavatse. Kuidas aga saaksime ise panustada paremasse ja rõõmsamasse endasse?

Nädalasoovituste rubriigis uurime mitmekülgsetelt, huvitavatelt ning mõjukatelt inimestelt nende soovitusi tudengitele. Peegli selle aasta esimeses numbris on meil hea meel jagada teiega kliinilise psühholoogi ja Peaasi.ee eestvedaja Anna-Kaisa Oidermaa mõtteid ja näpunäiteid.

1. Huumor

Oidermaa sõnul saame treenida oma aju märkama positiivset ja helget, aga see pole lihtne ülesanne, vaid nõuab süsteemset ja teadlikku tegelemist. Aju enda sätted on nimelt sellised, et kergemini läheb tähelepanu ohtlikule või negatiivsele ja seega on nii meedia kui ka sotsiaalmeedia sisu sellele „tellimusele“ orienteeritud. Mis see positiivne aga olla võiks?

„Mina olen suur naeru ja itsitamise fänn ja hindan väga nii stand-upi ja improteatrit, aga ka naljakaid sarju, fime, raamatuid,“ loetles Oidermaa. Konkreetse soovituse põimib ta aga oskuslikult ühiskondlikult aktuaalse teemaga ehk märtsikuiste valimistega. „Kui sooviks saada aimu, mis poliitikute peades toimub ning seda sõbraliku huumoriprisma läbi, siis näiteks võiks vaadata sarja „Veep“. See räägib USA asepresidendist ja tema püüdlusest võimu juurde ronida. Sarnases stiilis briti huumorit saab nautida ka sarjas „Jah, härra minister“, milles tutvustatakse mitte valetamist, vaid hoopis tõega kokkuhoidlikku ümberkäimise kunsti.“ Oma vaatenurga avardamise ning vaimse heaolu huvides soovitabki Oidermaa niisiis elu kitsaskohti läbi huumori vaadelda. „Söandaks isegi väita, et nali ja naer on süngematel aegadel ekstra teraapilise toimega. Ja ka teiste, plusspoolele kuuluvate emotsioonide kogemist võib teadlikult harjutada, näiteks lootuse tunne on üks, mis on eriti oluline.“

Oidermaa kinnitab, et nad on ka oma kollektiiviga hästi tihti naljalainel ning üks suurem ettevõtmine tulevase Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 raames on samuti just vaimse tervise ja huumori seoste laiem teadvustamine.

2. Sotsiaalsed retseptid vaimse tervise toetamiseks

Üheks Peaasjade sihiks on otsida ja leida uusi ja võimalikult ökonoomseid lahendusi vaimse tervise olukorra parandamisele. „Näiteks uued nõustamisformaadid, nagu Peahea nõustamine noortele, mis veebruaris käivitub,“ tõi Oidermaa välja. Tema sõnul on meil ühiskonnas aga üksjagu ressursse, mida võiksime veelgi paremini ära kasutada. Näiteks mitmel pool Euroopas ja ka Kanadas kasutatakse vaimse tervise toetamiseks niinimetatud sotsiaalsete retseptide väljastamist. Mida see siis endast kujutab? „Kui inimene pöördub oma raske enesetundega abi otsima, võib talle sobida heaolu kasvatamiseks ning üksilduse leevendamiseks mõni vabatahtliku tegevuse soovitus, tasuta muuseumi või näituse külastus, viibimine looduses, vee ääres, kellegagi koos enda liigutamine,“ loetles Oidermaa. Ta lisas, et see, mis keskkonnas viibime ja mida igapäevaselt teeme, on väga olulise mõjuga meie vaimsele tervisele ning mainitud tegevused on teaduspõhiselt positiivse toimega. „Selliseid nii-öelda retsepte saab tegelikult ka endale välja kirjutada, kui on tunne, et vaimse tervise vitamiinide kontsentratsioon on langenud – soovitan proovida.“

3. Vaimse tervise ja emotsionaalse kirjaoskuse arendamine

Emotsionaalne kirjaoskus ehk võimekus oma tunnetega toime tulla ning ka teisi mõista ja nende tunnetele sobivalt reageerida, on oskus, mida igaüks meist endas arendada võiks. „Võib olla, et see nõuab pingutust, nagu mõne uue keele õppimine, aga kui see piisavalt hästi käppa saada, on see põnev ja kasulik nii isiklikus kui ka laiemas ehk ühiskondlikus plaanis,“ kirjeldas Oidermaa seda protsessi. Tema ise on nende oskuste arendamisega nüüd juba pea 20 aastat tegelenud ning innustab teisigi sel suunal mõtteid seadma. Kes soovib enda ja teiste vaimse tervise tugevdamise kohta ideid saada, siis tasub kindlasti kuulata näiteks Pearaadio podcasti.

Listen to "#21 Vaimukalt vaimsest tervisest. Saatejuhid Henrik Kalmet ja Paul Piik, külaline Riina Sippol." on Spreaker.