Liialdamata võib öelda, et volbriõhtu on akadeemiliselt organiseerunud tudengitele suurim sündmus kogu õppeaastal. Ajalooliselt on 1. mail ehk volbripäeval süüdatud lõkkeid, maitulesid, et peleta eemale kurja ja tähistada talve taandumist. Samuti on 1. maile eelnevat õhtut ehk volbriööd mitmel pool Eestis seostatud nõidade liikumisega. See uskumus on Eestisse jõudnud Saksamaalt, kus 8. sajandil tegutses ja ka suri püha Walburga, kelle järgi volbriöö oma nime on saanud.

Pidustuste kava on suures osas jäänud muutumatuks: akadeemiliste organisatsioonide liikmed alustavad rongkäiku Vanemuise tänavalt kesklinna suunas ja tervitavad Raekoja platsil linnapead.

Korporantide pidupäevaks sai volbriõhtu 19. sajandi teisel poolel, kui Tartus tegutsenud baltisaksa korporatsioonid seda laiemalt tähistama hakkasid. Traditsiooni võtsid omaks ka eesti rahvusest tudengeid koondavad korporatsioonid ja seltsid. Pidustuste kava on suures osas praeguseni jäänud muutumatuks: akadeemiliste organisatsioonide liikmed alustavad rongkäiku Vanemuise tänavalt kesklinna suunas ja tervitavad Raekoja platsil linnapead, kes annab üheks õhtuks tudengitele sümboolselt üle võimu Tartus. Seejärel liiguvad üliõpilased ja vilistlased Tartu Ülikooli peahoone ette rektorit tervitama. Rongkäiku saadab laul, mis kohati võib kõlada kakofooniana, sest eks iga organisatsioon tahab just ennast näidata kõige kõvemate laulumeestena ja teistest kõvemini häält teha. Mõlemas peatuspaigas esitatakse vastav salm üliõpilaslaulust “Gaudeamus“, mis on muidugi igal korporandil ja seltsi liikmel juba noorliikme ajast kindlalt peas. Ülikooli peahoone eest liiguvad mõned organisatsioonid Toomemäele, teised enda konventi, kus tehakse viimased ettevalmistused õhtuseks peoks. Traditsiooniliselt on korporatsioonide ja seltside uksed sel õhtul nende sõpradele avatud.

Sel aastal polnud eriolukorra tõttu tavapäraseid pidustusi kahjuks võimalik korraldada. Eesti Korporatsioonide Liidu esimehe ja korporatsioon Leola senior-i Siim Liivandi sõnul oli sisuliselt juba märtsi keskpaigaks selge, et harjumuspärast volbriõhtut ei tule. “Juba eriolukorra väljakuulutamisel oli võimalik prognoosida, et traditsioonilist volbrit käesoleval aastal ei tule. Suuremat peamurdmist selle küsimuse üle ei olnud seega tarvilik ette võtta, vähemasti rongkäigu organiseerimise osas. Mitmed organisatsioonid andsid samuti juba aegsasti teada, et neil sel aastal volbriüritusi ei toimu,“ ütles Liivand. Isiklik ja vahetu suhtlemine ning omavaheline läbikäimine on väga tähtis osa akadeemiliste organisatsioonide elust, mis eriolukorras on tugevalt häiritud. Siim Liivandi sõnul on sellele siiski leitud ajutine lahendus. “Tundub, et suur osa organisatsioonidest on oma igapäevased tegemised kolinud üle e-kanalitesse. Zoom tundub olevat kõige populaarsem rakendus, mille abil korporatsioonid oma koosolekuid peavad ning selline lahendus tundub täiesti toimivat, kuigi on muidugi mõista kaugel ideaalsest,“ selgitas Liivand.

Nii vaikset ja rahulikku 30. aprilli õhtut kui tänavu, ei ole Tartus nähtud ilmselt aastakümneid. Tavaliselt võib juba keskpäevast saati linnapildis näha hulgaliselt värviteklites mehi ja naisi konventidesse liikumas. Tähtpäeva üks imposantsemaid hetki on muidugi volbrirongkäigu kulgemine mööda Vanemuise tänavat alla Raekoja platsile ja hiljem ülikooli peahoone ette. Sadade meetrite pikkune rongkäik kümnete trikolooride all, mida saavad uljad laulud koos hõigetega Cantus ex est!, Schmollis! ja Fiducit! on meeldejääv kogemus nii pealtvaatajatele, aga eeskätt kõigile rongkäigus osalenutele – nii noorliikmetele kui kuldses eas vilistlastele. Volbripidustused on osa Tartu vaimust ning on väga kahju, et eriolukorra tõttu ei olnud ei akadeemiliste organisatsioonide liikmetel ega linnakodanikel võimalik sel aastal neist osa saada.

Eesti Korporatsioonide Liidu esimees Siim Liivand: “Sel aastal ära jäänud pidustused on vähemasti praegu lubatud järgmisel aastal veelgi suuremalt ette võtta.”

Päris tähistamata volber siiski ei jäänud. Nii Tartu linnapea Urmas Klaas kui Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser edastasid tudengitele traditsioonilise pidupäevatervituse, kuid tegid seda video vahendusel. Tavapäraselt ehtisid naiskorporatsioonid ka suudlevate tudengite purskkaevu Raekoja platsil ning Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed pesid puhtaks Toomemäel paikneva Carl Ernst von Baeri kuju pea. Kui tavaliselt pestakse loodusteadlase pea puhtaks vahuveiniga, siis sel korral oli üldist olukorda arvestades toiminguks valitud 80protsendine viin. Akadeemiliste organisatsioonide konvendid olid küll suletud ja pidustusi ei toimunud, kuid kuuldavasti kohtusid paljude organisatsioonide liikmed omavahel videosilla vahendusel.

Siim Liivand annab lootust, et tänavu ära jäänud sündmuste korvamiseks peetakse volber tuleval aastal veelgi suurejoonelisemalt. “Sel aastal ära jäänud pidustused on vähemasti praeguses retoorikas lubatud järgmisel aastal veelgi suuremalt ette võtta. Kuidas see tegelikkuses välja kujuneb, eks see selgub juba aasta pärast,“ ütles Liivand.