Rahvusvahelisest laste heaolu uuringust selgus, et Eesti lapsed muretsevad nooremas eas rohkem enda pere rahalise olukorra pärast, kui paar aastat vanemad lapsed. Samuti on lapsed üldiselt rahul enda materiaalsete asjadega.

Uuringus osalesid lapsed vanuses 8-13 eluaastat. 2014. aasta tulemused näitavad, et kolmandik uuringus osalenud lastest ei muretse kunagi enda pere rahalise seisu pärast, teisalt kõige nooremas vanusegrupis on raha pärast muretsevate laste osakaal teistest märgatavalt suurem. Nimelt 25% 8-aastastest lastest ütles, et neid paneb enda pere rahakott pidevalt muretsema, teisalt vaid 5% 12-aastastest lastest oli sama meelt. Kõige värskema, 2018. aasta tulemuste põhjal on samad näitajad pisut muutunud – 8-aastaste puhul 23% ja 12-aastastel 9%.

Põhjuseks võib olla Eesti lastele varakult õpetatav korrektne finantskäitumine ja rahaga ümber käimine. See teave tuleb juba algklassidest alates koolipingist ning ka aina enam lapsevanemaid keskendub rohkem pere rahalistele küsimustele. Kusjuures äsja avaldatud PISA testis on Eesti lapsed rahatarkuse poolest 20 riigi hulgas esimesel kohal. Eesti õpilased said osalenud riikide hulgas kõrgeima keskmise tulemuse ehk 547 punkti, mis on 42 punkti enam kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Samuti selgust PISA raportist, et Eesti õpilased on valmis finantsotsuseid tegema sõltumata nende pere või kooli taustast.

30% lastest ei saa regulaarselt taskuraha

Laste heaolu uuringus analüüsiti 12-aastaste laste taskuraha saamise tava. Valdav enamus 12-aastaseid Eesti lapsi saab taskuraha – 30% neist ebaregulaarselt ning kolmandik lapsi kord nädalas[a]. Eesti üldistest tulemustest selgus, et ligikaudu 6% lastest ei saa kunagi taskuraha, mis on protsentuaalselt vähem, kui on tollase statistika järgi ekstreemses vaesuses elavaid lapsi Eestis (9% aastal 2013). 2018. aastaks oli olukord paranenud ja sellises vaesuses elavaid lapsi oli ligikaudu 4%.

Artikli tarbeks analüüsisime lisaks üldistele näitajatele süvitsi nelja juhuslikult valitud erineva Eesti piirkonna laste vastused – Viimsi, Elva, Kiviõli ja Kilingi-Nõmme. Analüüsitud piirkonnad toovad esile Eesti elupaikade mitmekesisuse ja iseloomulikud omadused.
Näiteks selgus võrdlusest, et Kiviõli lastest 25% saab taskuraha iga nädal, Viimsis on sama regulaarsuse puhul protsent 39. Elva ja Kilingi-Nõmme lastest saab iganädalaselt taskuraha vastavalt 33% ja 43% lastest. Suurim osa Kiviõli lastest ehk 44% saab taskuraha iga kuu, sealjuures Elva lapsed vastasid ülekaalukalt (39%), et nende taskuraha saamine ei ole regulaarne ehk ei pruugi olla vanemate poolt kindlalt paika pandud.

Tulles tagasi nelja artiklis käsitletud piirkonna juurde, siis uuringust selgus, et enim on enda pere materiaalsete asjadega rahul Elva lapsed (51%). Kiviõli laste hulgas valitses suhteliselt samaväärne, ehk 49% rahulolu. Kilingi-Nõmme laste seas oli enda materiaalsete asjadega rahul 42% vastanutest. Kõige kriitilisemad olid aga Viimsi lapsed – 41% vastanutest oli rahul ning neljandik hindab enda asju keskmiselt kehvemaks.

Arvestades üle kümne aasta tagasi alanud majanduskriisi, taastus Eesti võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega kriisist kiiremini. Küll aga erinevad 2018. aasta Eesti laste heaolu uuringu raporti andmetel pered sotsiaalse toimetuleku poolest, mõjutades märgatavalt ka laste heaolu. Samas artiklis analüüsitud nelja piirkonna vahel kardinaalseid erinevusi ei ole ning võib öelda, et Eesti lapsed on üldiselt rahulolevad enda pere materiaalsete asjade suhtes. Võib arvata, et paljud lapsed ei pööra liigset tähelepanu oma pere materiaalsele vaesusele ja ei tähtsusta liigselt seda, et nad ei saa regulaarselt taskuraha.