Mehhikost pärit Claudia Griselda Cárdenas León tuleb Eestisse juba teist korda. Pärast siin lõpetatud õpinguid otsustas habras neiu, et seob ka oma tuleviku tema kodukohast teisel pool maakera oleva väikeriigiga.
Kuigi Griselda Eestisse-tulek vältas 56 tundi ning sellel järgnes kahenädalane eneseisolatsioon, ütleb ta, et on Eestisse armunud. Kohtume Griseldaga Tartus. Septembriõhtus on tunda sügise jahedust. Tema töölepingu algus lükkus kuu võrra edasi, kuid ometi ütleb ta, et Eesti on üks paremaid asju, mis temaga juhtuda sai.
Kust sa pärit oled ja miks sa tulid Eestisse?
Alustasin 2008. aastal Mehhikos doktoriõpet. Pidin avaldama kolm teaduspublikatsiooni. Esimese artikli avaldamise järel otsisin võimalusi katsete jätkamiseks mõne teise riigi laboratooriumis. Kaalusin Kanada ja mõne Lääne-Euroopa riigi vahel kuniks silma jäi praktiliselt planeedi teisel küljel asuv Eesti. Tartu Ülikooli molekulaar- ja biotehnoloogia instituudi professorile meeldis uurimisteema ja Erasmusele sarnanev doktoriõppe tudengitele mõeldud Dora Pluss andis stipendiumi. Otsus oligi tehtud.
Kui kauaks sa Eestisse plaanisid tulla?
Esialgu tulin kaheks kuuks. Ma ei pidanud vormistama ametlikku viisat. Kultuuriruum erines täielikult, kuid mind võeti hästi vastu. Siinne töökeskkond sobis ja katsed andsid huvitavaid tulemusi. Juhendav professor toetas mind ning jäin aastaks ja kaheksaks kuuks. Veel ühe teadusartikli avaldamisega täitsin doktorikraadi nõuded. Eelmise aasta juunis sooritasin Mehhikos eksamid.
Oled tagasi Eestis, aga nüüd juba töökohal. Kuidas see juhtus?
Olen aktiivne ja asusin otsima töövõimalusi teistes riikides. Võtsin ühendust mind Eestis juhendanud professoriga, kes pakkuski mulle Tartus tööd. Võtsin selle võimaluse vastu ja saabusin Eestisse poolteist kuud pärast doktorikraadi saamist.
Mis sulle Eestis meeldib?
Eesti kultuur ja eluolu on huvitavad, kuigi alguses oli Eesti inimeste vaikne olek šokeeriv. Hakkasin seda ajapikku mõistma ja see mõtteviis meeldib mulle. Eesti looduskaunite paikade ilu on paeluv.
Minu koduks Mehhikos on umbes 600 000 elanikuga väikelinn, kuid Eestis on kõik rohkem käe-jala juures. Saan elada kesklinna lähedal vaiksel tänaval. Liikumine on siin Mehhikoga võrreldes märksa lihtsam.
Kui populaarne sihtkoht on Euroopa Mehhiko üliõpilaste seas?
Peamiselt minnakse Ameerika Ühendriikidesse, kus on rohkelt kõrgetasemelisi ülikoole. Euroopasse minejad sihivad enamasti Hispaaniat sama keelekeskkonna tõttu. Proovitakse pääseda ka Prantsusmaale või Saksamaale, ent ida- ja põhjapoolsetesse riikidesse minna ei taheta. Põhja-Euroopal on mehhiklaste silmis kõrgete hindadega elukeskkonna kuvand.
Üritan irduda peavoolust ja võtsin ette täiesti teistsuguse teekonna. Enne otsuse langetamist lugesin Eesti kohta ja see riik muutus minu jaoks üha huvitavamaks.
Eesti valitsus arutleb praegu välismaalaste seaduse muudatust, mis keelaks Euroopa Liidu välistel tudengitel õpingute ajal töötamise. See on tekitanud palju paksu verd. Sa ise töötasid õpingute ajal?
Ma ei töötanud ja elatusin Tartu ja Mehhiko ülikoolide stipendiumitest, mis andsid võimaluse keskenduda õpingutele ja teadusartikli kirjutamisele. Ühe stipendiumi korral poleks mul võib-olla tõesti rohkem kui kaks kuud õnnestunud siin elada ja oleksin pidanud leidma lisatöö. Loomulikult ei elanud ma luksuses. Mu kulutused olid väikesed, sest vähene vaba aeg aitas säästa. Töötasin pidevalt laboratooriumis, kus viisin läbi või planeerisin järgmist eksperimenti. Palju aega pühendasin tulemuste vormistamisele.
Ilma eesti keele oskuseta oleks sul võimalik Eestis teha karjääri?
See on väga raske ega ole vaid Eesti eripära. Minnes ükskõik millisesse riiki kauemaks, peab oskama kasvõi natuke kohalikku keelt. Näiteks Mehhikos võetakse sind hoopis positiivsemalt vastu, kui proovid pisutki hispaania keelt purssida. Proovin keskenduda eesti keele õppimisele.
Puutusid kokku vahetustudengitega nii Mehhikos kui Eestis. Mida välisüliõpilased kohalikule teadusele juurde annavad?
Mehhikos oli minu laborikaaslaseks üks poiss Kanadast. Tema huvid kattusid suuresti meeskonna omadega ja toimus viljakas koostöö. Osad vahetusüliõpilased proovivad rohkem riiki avastada ja eluolu nautida ega pruugi kõiki endale seatud õppe-eesmärke täita.
Tartus elasin koos lennundustudengitega, kellelt sain huvitavaid teadmisi kauge eriala kohta. Ka nemad täitsid oma õppekava ja tean, et paljudki neist jäid vahetusaasta järel Eestisse.
Arvan, et välistudengid loovad ülikoolide vahelisi sidemeid. Olen arutanud vahetusvõimalusi enda Mehhiko koduülikooli rektoriga. Ta on huvitatud Eesti tudengite vastuvõtmisest geoloogia ja täpsemalt vulkaanide tegevust uurivatel seismoloogia harudel. Lisaks näeb ta võimalust võõrustada Eesti bioloogia, matemaatika ja nanotehnoloogia tudengeid.
Võib öelda, et Eesti teadusringkonnad väärtustavad välisüliõpilaste panust?
Jah, minu näitel loodi teaduskoostöö Mehhiko ja Eesti vahel. Sündinud kahest publikatsioonist loodi üks Eesti laboratooriumis ja teine koostööna Mehhikos. Sidemed palistavad arenguteid ka teistele soovijatele. Kasvab teadustööde loovus. Näiteks minu teadusprojektides keskendusid Eesti uurimisrühmad naha- ja maksarakkude uurimisele, kuid Mehhiko teadlased rasvkoele. Erinevate uurimistehnoloogiate abil saadud tulemusi kõrvutades tõlgendasid mõlema riigi teadlased tehtut loovamalt ja laiemas pildis ning jõudsid laiemapõhjaliste järeldusteni. Sellise sideme ja koostööta ei oleks minagi jõudnud nii huvitavate eksperimentide ja järeldusteni nagu hetkel käsil on.
Kui saaksid aega tagasi keerata, teeksid midagi teistmoodi? Tuleksid Eestisse?
Ma ei teeks midagi teistmoodi, sest mul on olnud väga hea kogemus. Olen lojaalne ja annan aega areneda. Eestis elamise ajal olen üha enam armunud Eesti eripäradesse ja kultuuri. Arvan, et mulle poleks olnud paremat kohta kui Eesti!
Mulle meeldib, et eestlased hoiavad enda kultuuri ja traditsioone ning meie rahvad on selles mõttes sarnased. Naudin jaanipäeval Eestis olles inimeste kogunemist, kuidas nad tantsivad, laulavad ja rõõmustavad. Eestlane kogeb Mehhikos ilmselt sarnaseid suhtlustõkkeid, sest paljud mehhiklased ei räägi inglise keelt.
Uuring: Eestile on välistudengitest kasu
Archimedese värske välistudengite uuring kinnitab Griselda kohati isegi ülevoolavat positiivsust. Koguni 88,2% välistudengitest on Eestis saadava õpikogemusega rahul. Töötamine sihtriigis on kraadiõppe tudengitele oluline argument tulevase sihtkoha valikul. Eestisse saabunud välistudengitest peab võimalust sihtriigis õpingutejärgselt töötada oluliseks 73% tudengitest (kraadiõppe tudengite keskmist viivad just alla Euroopa ja Erasmus+ vahetustudengid).
Archimedese värskest uuringust selgub, et välistudengid on oluline märk kvaliteetsest haridusest. Nad aitavad kaasa nii haridus- ja teaduskvaliteedi arengule kui ka kohalike üliõpilaste globaalsete oskuste arendamisele.
Uuring tõdeb, et välistudengite panus Eesti majandusse kaalub üles nende õpetamiseks kuluvad riiklikud vahendid. “Eestis õppivate välistudengite majandusmõju ja puhastulu hindamiseks on välistudengite eluaseme- ja elamiskulud, Eesti tööturul osalevate välistudengite tulu- ja sotsiaalmaksud, välistudengite lähedaste ja perekonna külastused Eestisse ning nende makstavad õppemaksud vaid baastase, mis Eesti majandusse panuse annab,” seisab uuringus. Kui lisada ka panus Eesti teaduse arengusse, on välistudengite siiatulek igati tervitatav.
Helen Maria Raadik, Kajar Kase
Gerda Kelly Pill
Jaanus Martin
Raul Vinni
Kajar Kase
Triin Kutberg