Eestit peetakse väikesest riigiks, kus punktist A punkti B on kiviga visata, kuid Kuressaarest Tartusse kooli käimine niisama lihtsalt ei lähe.

Oma esimese reisi Tartusse, ülikooli magistriõppesse võtsin ette lennukiga. Mitte sellepärast, et ma oleksin naftamiljonär või luksusearmastaja. See oli lihtsalt kõige mõistlikum variant. Te ei usu? Veenduge ise.

Tartu Ülikooli sisseastumiseksamil küsib komisjoni juht, et kuidas te Tartus kavatsete käima hakata? Õhinas magistrantuurikandidaat vastab pahaaimamatult, et no mis see siis ära pole.

“See on ju nii kaugel,” kuuleb magistrant Tartus kursusekaaslaste käest.

Et Saaremaa on mandrist (loe Tallinnast) kaugemal, kui mandrimaa Saaremaast, on ammu tõestatud. Saaremaalt mandrile käimine on saarlastele lihtsalt vajalik (arst, kool, ametiasutused), vastupidi käiakse pigem puhkamise pärast, see pole elutähtis.

Kuressaarest Tartusse reisi planeerimisel tuleb arvestada kahe asjaga: töö on püha ja loeng on püha. Kummastki ei saa viilida. Tööandja esitab magistrandile koolimineku uudise peale õigustatud küsimuse: “Ega sa kolmapäeval juba töölt ära ei lähe?”

Loeng algab Tartus neljapäeval kell 10:15

Kõige lihtsam oleks muidugi tulla autoga. Kolmapäeval peale tööd, näiteks kell 18, autole käik sisse ning koos praamisõidu, kohvi- ja pissipeatustega jõuaks südaööks kohale. Tagasi samamoodi. Kui veab, siis lõpeb laupäeval või pühapäeval viimane loeng kell 16. See tähendab, et kella kümneks õhtul pargin auto Kuressaares. Kehvemal juhul lõpeb loeng kell 18. Reis jääb ööpeale. Sellise sõidu edasi-tagasi hind (kütus ja praamipiletid) on ca 70 eurot, kaks korda kuus.

Teine variant on bussiga Kuressaarest Tartusse. Hea uudis on, et tegemist on selle logistikatesti hinnaliidriga, edasi-tagasi bussipilet maksab 35 eurot. Graafikud on aga paraku sellised, et töölt peaks ära minema juba kolmapäeva lõunast ja tagasi tulles koolipäeva poole pealt katkestama. Seega otsebuss ei sobi.

Ringiga sõit

Järele jääb võimalus sõita Tartusse läbi Tallinna. Kõlab küll veidralt, kuid seda ringiga teekonda kasutatakse väga palju. Siingi on mitu erinevat sõiduvahendi valikut: lennuk, buss, rong.

Odavam on sõita kolmapäeval õhtuse bussiga (Kuressaarest 17.50) Tallinna (4 tundi) ja sealt kohe viimase Tartu bussi peale ning kell 00.30 jõuda ülikoolilinna. Ühe otsa piletid maksavad 20 eurot.

Bussiga tagasi saamine sõltub jällegi loengu lõppemise ajast. Viimase Tallinn-Kuressaare bussi peale jõudmiseks peab Tartust lahkuma hiljemalt kell 16. Muidu tuleb pealinna kotile jääda.

Ajavõit on lennusõit. Kuressaare ja Tallinna vahel lendab pisike lennuk. Pileti hind on küll krõbedam: kuni 24-aastasele üliõpilasele 22 eurot üks ots, teistele 26. Väljub kolmapäeva õhtul nii, et saab Tallinnast viimase rongi või bussiga Tartusse. Lennuk-rong üks ots maksab 30 eurot, lennuk-buss mõned eurod rohkem. Kui loeng lõpeb kell 16, siis jõuab Tartust ka autoga õhtuse lennuki peale.

Kõige kiiremini jõuab Tartust Kuressaarde 3 tunni ja 15 minutiga. Kell 16 start autoga Tartust, viimase lennuki peale ja 19.15 astub jalg saare pinnale.

Nii et mõeldud-tehtud. Esimese koolireisi võtan ette lennukiga.

“Teie lend kestab 40 minutit,” ütleb geelitatud tukaga lendur kolmapäeva õhtul kell 19.30 Kuressaare lennuväljal. Sinine lennuk tõuseb mere kohale ja teeb järsu pöörde vasakule, võtab suuna põhjakaarde. Ideaalne oleks muidugi, kui lennukinina keerataks itta ja tunnikese pärast puudutaksid rattad Ülenurmes maad. Paraku maandutakse Ülenurme asemel Ülemistel.

“Kurat, oleks siis vähemalt jätkulend,” kirun endamisi kui kümmekonna koroonavalves politseiniku vahelt lennujaama väljapääsu poole astun. “Ma olen Saaremaalt,” on parool, mis vabalt läbi laseb. Nüüd on valikukoht: kas jääda ööseks Tallinna, kus on tasuta öömaja või sõita Tartusse, kus ei ole tasuta öömaja. Otsus pole keeruline. Kell 5.34 ootab mind Mustamäe kortermaja ees takso, roolis Valeri. Sohvri klotsersõrmus veikleb tühja linna valgustavate tänavalampide valguse käes.

Ettenägeliku inimesena jõuan vaksalisse pool tundi enne rongi väljumist. Tammun Balti jaamas ja ootan, et avataks esimene puhvet. Võtan kohvi ja lähen rongile. Rong on saarlase jaoks sama kummaline sõiduriist nagu setule praam. Näinud olen, aga sõitnud väga pole. Kell 6.17 käib nõks ja rong hakkab liikuma. Jõgeva kandis hakkab päike tõusma. Tartus olen kell 9.00.

Jalutan Toomest üles ja uuesti alla. Werneris ootab soe moosiga puder. Taas üles ja kell 10 istun Peegli auditooriumis. Aega kulus 14 tundi. See-eest tagasisõit kestab tõesti vaid 3.15.

Unistus Kuressaare - Tartu lennukist ei ole tegelikult utoopia, seda mõtet mõlgutatakse vahelduva eduga praegugi. Ajaloost on teada, et kunagi lennuk seda marsruuti sõitis. Tegi isegi Viljandis vahemaandumise. Ilma riigipoolse dotatsioonita see unistus teoks ei saa ning vaevalt riik endale sellist luksust lubab. Lendamine on kallis lõbu. Hiljuti lõppenud hanke kohaselt maksab riik Kuressaare - Tallinn 48-kohalise lennuki sajaprotsendilise täituvuse juures igale piletile peale 75 eurot.

Peaks järgmiseks korraks juba piletid ära ostma.