Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Peatoimetaja veerg: tööpinge ohustab teid rohkem kui koroonaviirus

Helen Maria Raadik | Fotod: Merle Rüütel

Nii ütles mulle perearst, kui helistasin suve lõpul nõuandetelefonile.

Olin mitu päeva kurnatust tundnud ja muretsesin, ega mind koroonaviirus ei kimbuta. Mainisin perearstile, et viimasel ajal on elu olnud üsna pingeline. Arst soovitas mul oma elukorralduse peale mõelda – võib-olla pean midagi muutma.

See mõte ehmatas mind. Algamas on teine magistriaasta, ülikooli lõpuspurt!

Kui suvel tundus viiruseoht hüpoteetiline, siis nüüdseks on olukord muutunud, nagu kirjutas ka Peegli eelmine peatoimetaja Kajar. Olen isegi korra külmetusse jäänud ja andnud oma esimese koroonaproovi (negatiivse!). Igaks juhuks.

Nõuandetelefoni perearst tabas tegeliku probleemi ära enne mind. Tööpinge. Haigusega andis mu keha märku, et oleks aeg rahulikumalt võtta. Viirus ei ole maailmas ainus mure. Kool, töö ja igapäevaelu oma tuhande väikese küsimusega on endiselt alles, ja sellega koos ka pinge.

Viirus ei ole maailmas ainus mure. Kool, töö ja igapäevaelu oma tuhande väikese küsimusega on endiselt alles, ja sellega koos ka pinge.

Magistrikraadi poole püüdlemine ja samal ajal tööl käimine ei ole küll meelakkumine, kuid mitte ainult see ei tekita ülepinget. Piisab ka sellest, kui ootad ise endalt palju või ootavad seda sinult teised. Vindi üle keeramise võib põhjustada ka ainuüksi see, kui ühel päeval on elus uus olukord, millega tuleb hakkama saada (hmm, pandeemia). Ja kes meist ei teaks seda tunnet, kui käsil on liiga palju ülesandeid.

Hiljuti kurtsin ühele inimesele, et tunnen süüd, kui pärast nelja päeva koolis on raske taas igapäevaellu naasta või töölainele saada.

"Seda sa vajadki!" ütles tema. Tõsi, mitte küll süütunnet, vaid puhkust, teist keskkonda, vaheldust.

Aga ikkagi – miks ma ometi tunnen häbi, kui puhkan või end ümber lülitan?

Magistrantuuris õppides olen aru saanud, et lihtsaid vastuseid ei ole olemas. Probleemid on omavahel seotud, need muutuvad pidevalt ja nende lahendamiseks on vaja laiemat plaani. Minu soov olla tegus ja pelgus puhata loovad viljaka pinnase ülepingeks, kärssama hakkamiseks ja lõpuks läbipõlemiseks.

Soov olla produktiivne on keeruline kombinatsioon mitmest asjast. Ühiskond ülistab (üle)töötamist. Seda toetab aina arenev tehnoloogia, mis võimaldab meil igal hetkel tööd teha. Paneme siia juurde veel mu enda soovi olla tubli – või on see soov vastata ühiskonna normidele ja ootustele?

Mida siis teha?

Nägin üks päev Instagramis mõtet, et praegu on igaühe kõige tähtsam töö hoolitseda enda ja lähedaste eest. Hoida oma kogukonda, hoida üksteist.

Praegu on igaühe kõige tähtsam töö hoolitseda enda ja lähedaste eest. Hoida oma kogukonda, hoida üksteist.

Teeme siis seda – hoiame silma peal oma lähedastel ja iseendal ka. Anname endale väheke armu. Kui tervet rehkendust ei jõua teha, teeme pool.

Hea viis puhkamiseks ja värskete mõtete kogumiseks on muidugi ahjusooja Peegli lugemine.

Fotod: