Sa oled siin

Eesti

Energiafirma rajab Hiiumaa rannikule meretuulepargi kohalike vastuseisule vaatamata

Nelja Energia jätkab Eesti suurima meretuulepargi rajamisega Hiiumaale ning teeb riigikohtu ettekirjutuste kohaselt täiendavad uuringud keskkonnamõjude hindamiseks. Tuulepargi vastu protesteerivad kohalikud elanikud ja MTÜ Hiiu Tuul.
Planeeritav tuulikupark on üks Euroopa suuremaid. Eesti Energia tütarettevõte Nelja Energia arendab tuuleparki võimsusega 700 megavatti, mis on üle kahe korra võimsam kui kõik senised Eesti maismaale rajatud tuulepargid kokku.

Tartu tööstusettevõtete nõrkuseks on vähene digitaliseeritus

Tartu Ärinõuandla viis tööstusettevõtete seas läbi auditi, milles selgus, et enamikus ettevõtetes on digitaalsete tehnoloogiate ja andmete kasutamise tase pigem madal.
 
Auditis hinnati tööstusettevõtete digitaliseeritust neljatasemelisel skaalal – nõrk, keskmine, hea ja tugev. Enamik ettevõtteid kuulus keskmise taseme alumisse ossa, mis tähendab, et neis rakendatakse mõningal määral erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid erinevate protsesside automatiseerimiseks. Sarnased tulemused ilmnesid ka Viljandimaa ja Harjumaa auditites.
 

Esialgu ebaõnnestunud energiavee putitamine tõi eestlastele edu

Eestlaste loodud Belief energiavesi ei olnud tegevjuhi sõnul kehva maitse tõttu turul edukas, ent vea likvideerimisel on jook populaarsemaks muutunud. 
 
Ettevõtte Belief Water tegevjuhi Raido Kereme sõnul sai energiavee esialgsele retseptile saatuslikuks joogi maitse, kuna retseptis ei olnud suhkrut ega magusaineid. "Nullsuhkru trend tuleb tugevalt peale, aga mass tahab ikkagi magusamaid maitseid. Sellest ei saa mööda vaadata," sõnas Kereme. Esialgu koosnes jook veest, kofeiinist ning maitsearoomidest.

Üllatuslik lageraie Saaremaal osutus loopealsete taastamiseks

Puuduliku teavitustöö tõttu kohkusid möödunud sügisel kohalikud elanikud Saaremaal Undva külas nähes mere ääres ulatuslikku lageraiet, mis osutus keskkonnaameti loopealsete taastamiseks.
 
Pärandkoosluste kaitseühingu juhatuse liige Bert Holm selgitas, et loopealsed on valguslembelised avatud maastikud, mis on ajalooliselt olnud lagedad karjamaad. Holm lisas, et paljud ajaloolised loopealsed on praeguseks täis kasvanud nii mändide kui ka kadakatega.
 

Lehed