Sa oled siin

Majandus

Sokitoodang kasvab tänu jõulukinkide eritellimustele

Eesti sokitootjate eritellimuste hulk kasvas eelmise aasta lõpus võrreldes 2017. aastaga kümme protsenti peamiselt tänu jõulukinkide tellijatele.
 
Suva sokivabriku müügijuhi Julia Krasavtseva sõnul on ettevõtete logosokkide tellimused jäänud umbes samale tasemele kui eelmistel aastatel, juurde on tulnud eraisikute tellimusi. „Neid tellitakse näiteks jõulukinkideks,“ lisas ta.
 

Pagulased toovad Eesti majandusele kasu mitme aasta pärast

Uuringud näitavad, et kuigi lühiajaliselt vajavad peavarju saanud pagulased riigilt suurt rahahulka, siis pikas perspektiivis hakkavad nad riigile tulu tooma. 
 
Üheks uuringuks on ameeriklaste konsulteerimisfirma Chmura Economics and Analytics’i ülemöödunud aastal avaldatud uurimus Clevelandi paigutatud pagulaste kohta, milles avaldati, et linn toetas pagulasi 4,8 miljoni dollariga. Kaheteist aastaga olid pagulased teeninud linnale tagasi ligi 48 miljonit dollarit tulu.  
 

Tartu ettevõtlusnädala mõju jääb kasinaks

 

Tartu linna revisjonikomisjoni aruandest selgus, et linna korraldatavad ettevõtlusüritused, sealhulgas Tartu ettevõtlusnädal, ei ole linnale majanduslikku kasu toonud. Ettevõtlusosakonna arvates on ettevõtlusnädala eesmärk aga pigem avalikkuse teavitamine.

Eesti majandus kasvas neljandas kvartalis 2,7%

Statistikaamet teatas, et esialgsetel andmetel suurenes Eesti SKP 2014. aasta neljandas kvartalis võrreldes aasta varasemaga 2,7%.
 
2014. aastal kasvas SKP võrreldes 2013. aastaga 1,8%.
 
Neljandas kvartalis panustas majanduse kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala töötlev tööstus, peamiselt elektroonikaseadmete tootmise ning puidutöötlemise toel.
 
Lisaks töötlevale tööstusele olid 2014. aasta viimases kvartalis Eesti majanduse suurimad kasvatajad veel energeetika ja kaubandus. Kaubanduse kasvu vedas tugeva sisenõudluse toel jaekaubandus.

Lätlased ostavad Eesti toiduaineid vähe

Tartumaa toiduainetööstused on hädas oma toodete müümisega Lätti, sest kohalikud tarbijad eelistavad omamaiseid saadusi või soodushinnaga kaupa.
 
AS-i Salvest ekspordijuhi Ain Nõlvaku sõnul võttis nende toodete jõudmine naaberriiki Lätti aega neli aastat, sest sealne turg on teiste Balti riikidega võrreldes hinnatundlikum. Nõlvak ütles, et toodete hinnad on lätlaste jaoks lettidel samasugused nagu Eestis, kuid tootja saab vähem kasumit. “Mis seal salata, Läti kauplused võtavad rohkem vahelt kui Eesti poed,” põhjendas Nõlvak.
 

Lehed