Tartu jalgteesildadel vohavad ämblikuvõrgud, mis tekitavad paljudes ebameeldivustunnet, kuid püsilahendust, kuid püsilahendust, kuidas sillad neist puhtad hoida, linnavalitsusel ei ole.
Tänavu augustikuu alguses ilmus Tartu Postimehes lugu Kaarsilla ämblikest. Tartu linnapuhastuse peaspetsialist Kaimar Kütt lubas artiklis, et ämblikud ja nende võrgud koristatakse paari päeva jooksul ära, kuid septembri lõpus on olukord sillal ikka samasugune nagu augustis.
Kütt nentis, et Kaarsild sai vastavalt lubadusele puhastatud, kuid kaheksajalgsete probleemi see ei lahendanud. Lisaks tunnistas ta, et teda on teavitatud ainult Kaarsilla ämblikest ning ta ei tea teiste sildade kohta, kus ämblike on ehk veelgi rohkem.
Ämblikel on vee kohal silla valgustuse käes hea elada ja jahti pidada ning selle pärast ongi neid nii palju. Neist on keeruline lahti saada, sest peale inimese ei ohusta neid seal miski.
Zoloogia teadur Villu Soon kinnitas, et silla koristamine ei ole ämblike vastu tõhus lahendus. Ta seletas, et kui eemaldada ainult võrgud, siis ei ole ämblikel suurt probleemi juba järgmisel päeval uued kududa. Kui aga ämblikud ära koristada, siis läheb umbes paar päeva või nädal aega, kuni vaatepilt on justkui samasugune nagu enne. Ta lisas, et ämblikud ei vali teadlikult neile soodsat keskkonda, vaid satuvad sillale juhuslikult möödudes.
Kuigi päevavalges ei ole sillal pesitsevaid võrgukudujaid peaaegu et nähagi, siis pimedas on lood teistsugused. Õhtupimeduses silda ületades venitavad ennast pikaks ämblikute ootamatud varjud, mis võrkude lehvides oma ulatust moondavad.
Jalakäijad Kaarsillal olid olukorrast erimeelel. Tihe silla ületaja Jaana Sommermann arvas, et ämblikke on sillal liiga palju ja kuna tema neid ei salli, siis võiks need ka ära koristada. Mõni teine mööduja leidis aga, et kuigi neile ämblike sillal näha ei meeldi, siis koristama neid ei pea. Üks jalakäija mainis, et Turusillal on ämblike veelgi rohkem. Tema sõnul on need küll koledad, kuid ta mõistis, et jäädavalt neist lahti ei saa.
Teadur Villu Soon rääkis, et looduse ja elurikkuse mõttes võiksid ämblikud sillal olla, sest tegelikult ei tee nad inimestele liiga. „Inimene võiks ämblikus näha oma liitlast, sest just nemad võitlevad tüütute putukaparvedega,“ ütles Soon.
Linnapuhastuse peaspetsialist Kütt ütles, et enne talve on veel plaanis üks silla puhastus teha, kuid sooja ilmaga ei ole sellel lihtsalt mõtet. Kui ämblikud nii kiiresti tegutsevad, siis on neid ka võimatu täielikult vältida. „Kui mõistlik selline loodusega võitlemine on? Kuskil tuleb lihtsalt mingi piir ette,“ sõnas Kütt.
Sillad ei ole püsihoolduses ja sellist hooldust ei plaanita ka tulevikus teha. Kütt tõdes, et ämblikke ja nende võrke on mõistlik aeg-ajalt siiski koristada, et asi üle käte ei läheks. Jalakäijad peavad leppima tõsiasjaga, et isegi kui ämblikud kõigile ei meeldi, ei sea nad inimest ohtu.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid