Vananevas ühiskonnas on hädavajalik taskukohane abi eakatele, kuid pole kindel, kas praegused meetmed toimivad.
Statistikaameti andmetel moodustavad suurima osa Eesti suhtelise vaesuse määrast eakad ehk üle 65-aastased inimesed. Statistikaameti 2 022. aasta Eesti elanikkonna uuringus on öeldud, et ligi neljandikul pensionäridest ei jätku raha igakuiste arvete tasumiseks.
Tartu valla sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Anne Aleksejev kinnitab, et probleem on üha sagedasem. “Paratamatud on olukorrad, kus pensionäri isiklikud rahalised vahendid ei ole piisavad. Kui varem pidi vald maksma suure osa hooldekodu kuludest, siis pärast hooldereformi läks olukord märgatavalt paremaks. Reformi järel lisandus Tartu valla hooldekodudesse ligi 60 inimest, kes varem olid jäänud abita,“ ütles Aleksejev.
2023. aasta juulis jõustunud hooldereform muutis senist süsteemi põhjalikult. Enne tuli eakal või tema perel tasuda kogu hooldekodu koha maksumus, nüüd jagunevad kulud teenuse vajaja ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riik annab omavalitsustele lisarahastust, et tagada pikaajaline hooldus kas asutuses või kodus. „Kuigi riik ei kata kõike, on olukord kordades parem kui enne reformi,“ sõnas Aleksejev.
Samas rõhutab ta, et hooldekodude hinnad on endiselt väga erinevad ja erasektoris tõusevad need kiiresti. „Iga hooldekodu määrab oma hinna ja kuna kohtade puudus on suur, on hinnad kohati kolossaalsed. Eriti keeruline on inimestega, kellel puuduvad lähedased ning piisavad rahalised vahendid. Samuti tuleb ette olukordi, kus selgub, et inimene on kogu oma vara ära kinkinud,“ lisas Aleksejev.
Seaduse järgi on kohalik omavalitsus kohustatud aitama inimest, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda. Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahv 8 on sätestatud, et sellisele inimesele tuleb tagada vähemalt toit, riietus ja majutus. Kui selgub, et eakal pole elatusvahendeid ega toetavat perekonda, korraldab tema hoolduse ja katab vajalikud kulud vald. Igal omavalitsusel on kord natuke erinev, aga mingi summa peab inimesele endale kindlasti kätte jääma, tavaliselt on see 5% inimese pensionist.
Kihnu sotsiaalametnik Aive Sepp selgitab, et väikestes omavalitsustes käib töö juhtumipõhiselt. “Kihnu hooldekodus on põhiliseks probleemiks ruumipuudus,” sõnas Sepp. Praegu on hooldekodus kokku üheksa kohta ja kõik on täidetud. “Tihti tuleb ette olukordi, kus kihnlased saadetakse mandrile, kuid kedagi kodust nii kaugele saata ei ole õige,” lisas Sepp.
Tartu hooldekodu juhataja Kadi Soome nentis, et hooldekodude võimuses ei ole teha rahalisi otsuseid. „Kui inimene meile tuleb, on omavalitsus tema olukorda juba hinnanud. Meie roll on pakkuda hoolt, mitte otsustada, kes kui palju maksab,“ ütles Soome.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid