Tartumaal Kambja vallas asuva Metsa talu peretütar Piret Roosvald lausus, et ei näe põhjust alustava veinitootjana püüelda selle poole, et oma tooted ilmtingimata poodidesse müügile saada. Ta lisas, et kuna veini tegemine on talle pigem hobi, siis toodab ta mõnisada pudelit aastas, mis on toodete poelettidele saamiseks vähe.
MTÜ Veinitee juhatuse liige ja Harjumaal Kuusalu vallas asuva Valgejõe veinivilla perenaine Tiina Kuuler ütles, et väiketootjate veinide jõudmist poelettidele võib takistada see, et kaubandusketid nõuavad, et tootjatel oleks kogu aeg müümiseks kindel kogus veini saadaval. Lisaks küsivad Kuuleri sõnul poed toodete turundamise ja väljapaneku eest lisatasu.
Tartumaal Nõo vallas asuva Järiste veinitalu juhatuse liige Kristel Sööt ütles, et kõige tulusam müük tuleb veiniturismist ehk inimeselt, kes reisivad eesmärgiga külastada erinevaid veiniistandusi.
Kuuler lausus, et veiniturismi kõrgaeg oli koroona ajal, kui välisreise teha ei saanud ning eestlased hakkasid selle asemel avastama erinevaid paiku kodumaal.
Kuuler sõnas, et Valgejõele satub lisaks eestlastele palju välismaalasi, sest see on Tallinnale kõige lähem veinimaja. Ta lisas, et Valgejõe veinivillas käivad pigem soomlased ja rootslased, samas Lõuna-Eesti veinitootjaid külastavad tihtipeale lätlased.
Sööt ütles, et eestlastel võib olla kinnistunud arusaam, et Eesti vein on imeliku koduveini maitsega. Ta lisas, et sellist arvamust on kujundanud Nõukogude-aegne kangestatud ja magusate veinide tootmine.
Kuuler rääkis, et eestlaste arvamus Eesti veinist jaguneb kaheks: on inimesed, kes seostavad Eesti veiniga praeguseks tegevuse lõpetanud Põltsamaa tehase toodetud läägeid veine. Teine grupp inimesi on Kuuleri sõnul veiniteadlikud, kes hoiavad ennast Eesti veinimaastikuga pidevalt kursis.
Sööt sõnas, et on märganud, kuidas elukalliduse ja käibemaksu tõus on mõjutanud inimeste tarbimist.
„Kui varem osteti kaasa neli või viis pudelit, siis nüüd ostetakse maksimaalselt kaks,” ütles Sööt. Järiste talu veinide hind on 12 kuni 25 eurot pudeli eest, sellesse vahemikku jääb ka keskmise Eestis toodetud veini hind.
Roosvald lisas, et on täheldanud, et kui inimesed on juba veinitallu kohale tulnud, siis lahkuvad nad tavaliselt mitme pudeli veiniga, sest on valida eri sorti veinide vahel, mida internetist osta ei saa.
Sööt lausus, et Järiste veinitalu tooted on lisaks veinitalus kohapeal ja erinevatel laatadel saadaval olemisele müügil ka Tallinna ja Tartu Kaubamajas ja viies Tartu Coopi kaupluses. Ta lisas, et veinide poelettidele müüki saamine ei olnud keeruline ning Coopi valikusse said tooted näiteks tänu sellele, et Tartumaa on 2025. aasta Eesti toidupiirkond.
Roosvald ütles, et veini müümine on Metsa talule veel nii uus, et e-pood alles valmib ja veini müük toimub talus kohapeal.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid