Nii Eesti kui ka välismaa ajakirjanikud ütlevad, et sõjapõgenikud on õnnelikud nende läbielamiste kajastamise üle, kuid ajakirjanikud ise tunnevad end lugude kajastamisel kurnatult.
Thomson Reutersi Foundationi ajakirjanik Lin Taylor, kes keskendub migrantide elu kajastamisele, ta ütles, et põgenikud on õnnelikud, kui keegi soovib nendega rääkida, ning lisas, et ajakirjanikud ei tohi karta raskeid küsimusi esitada. “Kui nad [põgenikud] on valmis rääkima, siis pead küsima,” ütles ta.
Taylor rääkis, et oskab põgenikega samastuda, kuna on pärit immigrantide perest.
Eesti Rahvusringhäälingu Narva korrespondent Jüri Nikolajev ütles, et suur osa Narva saabunud Ukraina põgenikest on lahkunud Venemaa okupeeritud aladelt. Nikolajev lisas, et Narva jõudnud põgenikud ei tea, mida edasi tegema hakkavad.
Nikolajevi sõnul räägivad põgenikud piiripunktis avatumalt kui pagulaskeskustes. „Nad tulevad justkui nagu uude maailma, sest nad said just Venemaalt välja,” ütles ta.
Nikolajevi sõnul ehmatas teda, kuidas põgenikud on harjunud enda kaotustest rääkima. „Nad ütlesid, et me oleme ,,заводчицы” [tehasetöölised] Mariupoli tehasest,” ütles Nikolajev. „Seda aga enam ei ole, seda linna enam ei ole, kogu nende elu enam ei ole,” ütles Nikolajev. „Aga nad ikka nimetavad ennast nende nimedega, nagu vanasti [sõja alguses] olid. Nad pole isegi siiani aru saanud, et see elu ei tule enam kunagi tagasi.”
Ta rääkis, et intervjuud põgenikega on talle raskemad kui põgenikele endile. „Ma tunnen inimestele kaasa, tahaks kohe võtta pitsi viina,” ütles ta. „Mõnikord pole see intervjuu võib-olla väga värvikas, see ei pruugi olla emotsionaalne. Aga see, mis mulle hinge jääb – ma tahaks mõnikord mingit teraapiat saada,” rääkis Nikolajev.
Venekeelse „Aktuaalse kaamera” toimetaja Taissia Dmitrieva ütles, et tema proovib siiski jätta teatud küsimused küsimata. „Ühelt poolt [soovin] vältida traumaatilist kogemust. Ma lihtsalt olen põgeniku jaoks olemas,” ütles ta.
Eesti Pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle Timm rääkis, et sõjapõgenikke intervjueerivad ajakirjanikud peavad jääma inimlikuks. Timm ütles, et sõja alguses leidus ka ajakirjanikke, kes tegid pagulasabi meeskonna ettevaatlikuks. „Kohati unustati ära, et võib-olla clickbaitid [tähelepanu püüdvad pealkirjad] ei ole hetkel kõige olulisemad, vaid oleks vaja keskenduda ja läheneda põgenikele natuke inimlikumalt põgenikele,” ütles Timm.
Kommentaarid