Üldharidus- ja kutsekoolide õpetajad peavad järele aitama Ukrainast tulnud õpilasi, kuid õpetamiseks sobilike materjalide puuduse tõttu peavad õpetajad neid ise looma, mistõttu on nende töökoormus kahekordistunud.
Tartu Annelinna gümnaasiumi algklassiõpetaja Kristel Kaskmani klassis õpib neli Ukrainast tulnud last. Ta ütles, et ühe tunni ettevalmistamiseks läheb tal kaks korda kauem aega kui varem. ,,Kuna [Ukraina] lapsed ei saa eesti keelest aru, siis on vaja neile iga tund eraldi ette valmistada,” rääkis ta. ,,Leida viise, kuidas teha tunnis käsitletavaid teemasid ka neile arusaadavaks.”
Kaskman rääkis, et igal pühapäeval läheb ta hommikul Tartu Ülikooli raamatukokku tunde ette valmistama, ning lisas, et töötab seal raamatukogu sulgemiseni ehk kella 18ni. ,,See ikkagi kurnab, sest pead olema klassi ees mitte lihtsalt õpetaja, vaid asju seletama keha ja hingega,” sõnas Kaskman.
Tartu maakonna Haridustöötajate Ametiühingu juhatuse esimees Tiiu Laan ütles, et neil puudub ülevaade õpetajatest, kes õpetavad ukrainlaseid. Probleemiga on hädas aga Viljandimaa koolid.
Lisaraha ei maksta
Viljandimaa Haridustöötajate Liidu esimees Rita Kadaja ütles, et õpetajad ei saa koormuse suurenemise eest palgalisa. ,,Haridusministergi ütleb, et küll [õpetajad] hakkama saavad,” rääkis Kadaja. ,,Saavad, aga millise hinnaga? See kõik on suur lisatöö! Ega meile selle eest lisaraha ju ei maksta.”
Tartu Rakenduslikus Kolledžis (VOCO) ukrainlastele eesti keelt õpetav Sille Lillestik ütles, et algtasemel eesti keele õpetamise materjalide hulk on väga väike. ,,Eeldatakse, et eesti keelest erineva emakeelega inimesed on eesti keelt õppinud juba algklassidest alates,” sõnas Lillestik. ,,Neile [muu emakeelega inimestele] on küll A2, B1, B2 taseme õpikuid, aga päris nullist algajatele õpikuid ei ole.”
Kadaja ütles, et, last polegi praegu võimalik õpetada, kui õpetaja õppematerjali ei tõlgi. ,,Kui õpetaja talle midagi talle organiseerib, näiteks tõlgib Google Translate’ga ära, siis laps saab mingit tööd,” sõnas ta. ,,Õpetaja on pandud sellisesse n-ö patiseisu, et midagi ei nõuta, aga tegelikult nõutakse küll.”
Õpetajad loovad ise materjale
Lillestik rääkis, et püüab ukrainlastele teha nii liikumis- kui ka kuulamisharjutusi. 13. oktoobri hommikul kuulasid nad tunnis bändi Curly Strings laulu ,,Hommik”. Õpilased kirjutasid sõnu lünkadesse ja neile väga meeldis see laul," rääkis ta. ,Mõned õpilased õppisid omal soovil laulusõnad järgmiseks tunniks pähe.”
VOCO on loonud ukrainlastele eraldi aine Eesti ajaloo ja ühiskonnakorralduse õppimiseks. Aines osalejad on nii 15–16 aasta vanused kui ka 20-aastased. Õpetaja Aivar Lippmaa sõnul on õpetamine õpilaste vanusevahe tõttu keeruline. ,,Nad küsivad [tasemelt] teistsuguseid küsimusi ja ootavad ka teistsuguseid vastuseid,” ütles ta. ,,Ega seda tundi ei saa ka eesti keeles anda, see tuleb ikkagi mu roostes vene keele oskuse pealt.”
Viljandi Haridustöötajate Liidu esimees Kadaja sõnul ei peaks ukrainlased õppima koos eestlastega eesti keeles. ,,Nad [ukrainlased] on öelnud, et nad tahavad oma riiki tagasi minna,” rääkis ta. ,,Ei ole mõtet hakata neist eestlasi tegema.”
Annelinna gümnaasiumi õpetaja Kaskman tõdes, et kuigi õpetajad on lisatööst väsinud, siis nad veel alla ei anna. ,,Kui väsime, siis paneme autopiloodi peale ja veame ikka edasi,” rääkis ta.
Kommentaarid