Eesti ajakirjanduseetika koodeksi kiitis heaks Eesti ajalehtede liit (praeguseks Eesti meediaettevõtete liit) 1998. aastal. Ajakirjandusmaastik on aga kahekümne kuue aastaga oluliselt muutunud ning tekkinud on uued dilemmad, näiteks sotsiaalmeedia ja tehiaru kasutamist puudutavad küsimused.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjanduse professor ja üks kehtiva eetikakoodeksi väljatöötajaid Halliki Harro-Loit ütles, et tehnoloogiliste ja sotsiaalpoliitiliste muutuste tõttu tuleb koodeksi sisu uuesti üle vaadata. “Puudu on punktid, mis käsitleksid ajakirjanike suhet erinevate kommunikatsiooniagentidega: sotsiaalmeediaga, blogijatega, kuni propagandani välja,” selgitas professor Harro-Loit.
Professor Harro-Loidi sõnul ei saa koodeksit parandada natuke siit ja natuke sealt. “See on nagu ühele vanale kuurile moodsate juurdeehituste loomine,” sõnas professor Harro-Loit, “koodeks tuleb lahti võtta.”
Pressinõukogu esimehe ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo arvates ei ole koodeksi uuendamine tingimata vajalik, sest kehtiv dokument on ajahambale hästi vastu pidanud. “Tehnoloogia on muutunud, kuid eetikakoodeks ei käsitle tehnoloogiat, vaid ajakirjanduse toimimise põhimõtteid,” selgitas Nikkolo.
Samuti ei ole Nikkolo sõnul tekkinud probleeme pressinõukogule esitatud kaebuste lahendamisel. “On kaebusi, kus on tulnud sisse sotsiaalmeedia teema või on kaevatud näiteks podcast'i peale,” lausus Nikkolo, “aga kõik need asjad on saadud läbi arutada.”
Nikkolo sõnas, et on siiski punkte, mille puhul võib olla muudatuste tegemine vajalik. “Milline on AI kasutamisel toimetuse vastutus? Kas seda tuleb märkida? Kuidas tuleb märkida? See on teema, mille üle võib tõsisemalt arutada,” nentis ta.
Eesti meediaettevõtete liidu (EML) tegevjuht ja Tartu Ülikooli külalislektor Väino Koorberg ütles, et koodeksit puudutavates küsimustes ongi teadlaste ja praktikute vaated pisut erinevad. “Probleemid, mida akadeemilise vaate esindajad tõstatavad, pole praktikute jaoks alati probleemid,” sõnas Koorberg.
Koorbergi sõnul arutati koodeksi uuendamise üle põhjalikumalt selle aasta kevadel. “Juuni alguses oli peatoimetajate päev [EMLi korraldatud konverents], kus tegin sel teemal ettekande. Praegu jäi peale ettevaatlik hoiak, et kergekäeliselt ei tasu koodeksit muuta, kui see senimaani töötab,” lisas Koorberg.
Advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat ja endine pressinõukogu liige Maarja Pild-Freiberg arvas, et toimivat koodeksit ei pea lahti võtma, sest täiendusi saab teha ka teistmoodi. “Ideaalis võiks üks hetk olla ajakirjanduseetika koodeksi niinimetatud kommenteeritud väljaanne, kus on avatud pisut enam iga punkti sisu,” selgitas Pild-Freiberg.
Kommentaarid