Tartu linna rahaline panus parasportlaste treenimisvõimalustele on märkimisväärselt väiksem kui Tallinnas. Kui sealne vanusepiir puudega inimese spordivõimaluste toetamisele on 64 eluaastani, siis Tartu linn maksab niinimetatud pearaha vaid kuni 19-aastaste noorte pealt. Eesti paraolümpiakomitee liikumisharrastuse juht Kaia Kollo ütles, et läbirääkimised Tartu linna spordiosakonnaga on juba toimunud. “Oleme jõudnud ühisele arusaamale, et puudega inimeste liikumisharrastusi võiks toetada sarnasel kujul nagu Tallinnas, kuid praegu ei ole see veel jõudnud päris asjani,” tõdes Kollo. Ta usub, et kohaliku omavalitsuse toetus oleks suureks abiks. “Puude omandanud inimesed on läbi spordi aktiivsemad ja saavad iseendaga paremini hakkama. See on ju lõppkokkuvõttes sotsiaalsüsteemile palju väiksem koormus,” sõnas ta. Pearaha motiveeriks tema arvates ka klubisid võtma oma treeningrühmadesse rohkem erivajadustega inimesi.
Tartu linnavalitsuse spordivaldkonna juht Veljo Lamp kinnitas, et arutelud pearaha vanusepiiri tõstmise üle on tõesti olnud ning linn pöörab järjest rohkem uute sportimisvõimaluste loomisel tähelepanu erivajadustega inimestele. Lampi sõnul on protsessi aeglane areng tulnud väiksest huvirühmast ning sellest, et Eesti on toetussüsteemide koha pealt võrreldes Euroopaga alles arenemas. Lamp usub, et nüüd on linn jõudmas lõpuks etappi, kus hakatakse fookustama tähelepanu just väiksematele huvigruppidele. “Tallinnas, jah, ei ole linna toetus vanusega seotud ning meil on samad mõtted, kuid ma jään praegu vastuse võlgu, kaugel meil see protsess siin on,” rääkis ta.
Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi sulgpallitreeneri Victoria Korobova sõnul ei ole Tartus paraspordiga tegelemiseks eriti võimalusi ning tihti jääb treening raha taha kinni. “Eelmisel aastal, kui alustasime parasulgpalliga, oli kohal kümme inimest, kellest kuus jäi käima. Kuutasu, 38 eurot, oli nende jaoks liiga kallis,” ütles ta. Praeguseks on kuutasu langetatud 27 euro peale, kuid Korobovale on rühma alles jäänud vaid kolm inimest. Lisaks treeningtasule on parasportlastel vaja vastavalt oma probleemile ka abivahendeid, mis on suur lisakulu. “Oleks kindlasti palju parem, kui erivajadustega inimesed saaksid tasu vähem maksta või jätta see üldse maksmata,” lisas Korobova.
Kommentaarid