Vaatamata sellele, et Eesti on taas iseseisev riik olnud pea 30 aastat on vene emakeelega eestlaste seas eesti keele oskus visa tulema. Triin Vihalemm ja Marianne Leppik Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist uurisid 2019. aastal keeleoskuse seost meediatarbimisega. Nad võtsid vaatluse alla justnimelt vene keelt emakeelena kõnelevad eestimaalased.

Vihalemm ja Leppik käsitlesid mitmekeelsust hargmaisuse kontekstis. Hargmaisuse kontseptsioon kirjeldab, kuidas teisse riiki elama asunud inimesed ei sulandu teise rahvasse täielikult, vaid hoiavad sidet mõlema maaga. Tihti säilib ka kohusetunne mõlema riigi ees. See side kajastub ka vene keelt kõnelevate eestimaalaste meediatarbimises.

Uuringu autorid võrdlesid rahva ja eluruumide loenduse andmeid aastatel 2000 ja 2011 ning 2017. aastal avaldatud ühiskonnauuringu MeeMa tulemusi ning leidsid, et parema eesti keele oskusega inimesed jälgisid rohkem ka eesti meediat. 53 protsenti neist vene keelt kõnelevatest inimestest, kes pidasid oma eesti keele oskust heaks jälgisid eestikeelset meediat. Passiivselt eesti keelt oskavatest inimestest, ehk nendest, kes mõistavad lugeda ja mõistavad kõnet, sai infot eestikeelsest meediast vaid 21 protsenti.

Autorid toovad üheks põhjenduseks tõdemuse, et parema eesti keele oskusega inimestel on tavaliselt eestlastest tuttavaid. Kuna meedia on populaarne jututeema, siis on sellest vestlemine ka meediatarbimist mõjutanud. Lisaks leidsid Vihalemm ja Leppik, et aktiivse eesti keele oskusega vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed jälgisid enam välismaiseid uudisekanaleid. Parema eesti keele oskusega vene päritolu eestlased olidki enamasti mitme-, mitte pelgalt kakskeelsed.

Meedia tarbimine suurendab keeleoskust ja rikastab sõnavara, parem keeleoskus omakorda soosib enamate kanalite külastamist ja nii info saamist.

Niisiis paistab, et keeleoskus ja meediatarbimine on ringjalt seotud: meedia tarbimine suurendab keeleoskust ja rikastab sõnavara, parem keeleoskus omakorda soosib enamate kanalite külastamist ja nii info saamist. Murekoht on niisiis see, kuidas kehvema keeleoskusega inimesed sellesse ringi pääsevad.

Vene keelt kõnelevad eestlased kuulasid enim eesti venekeelseid raadiokanaleid. Ka online-uudiseid loetakse enam siinsetest venekeelsetest portaalidest. Ainult televisooni puhul eelistati idanaabri venekeelset meediat, sest vene kanalid on kergesti kättesaadavad ja arusaadavad kõigile. Televiisorit vaatasid inimesed igas vanuses, raadio ja online- uudiste puhul oli märgata vanuselisi erinevusi.

Kui meediat mitmes keeles tarbida on keeruline otsustada, millist väljaannet usaldada, eriti kui riikide ideolooga ja arusaam ühest ja samast sündmusest erineb. Selle küsimuse lähemaks uurimiseks vaatasid Vihalemm ja Leppik Avatud Eesti Fondi 2014. aastal toetatud meediaruumide uuringut “Päevakajalised sündmused ja erinevad inforuumid”, kus muuhulgas analüüsiti Malaisia reisilennuki allatulistamist Ukrainas aastal 2014. Uuringu tulemustes toodi välja, et parema eesti keele oskusega inimesed võrdlesid eesti- ja venekeelset meediakajastust. Kehvema keeleoskusega inimesed lugesid uudiseid vene riigimeediast ja uskusid, et suudavad vajadusel propagranda ära tunda. Aktiivse eesti keele oskusega inimesed said sündmuse erinevaid kajastusi tuttavatega arutada, samal ajal kui passiivse või vähese keeleoskusega inimesi olukord isoleeris, sest uudise erinevad tõlgendused tekitasid segadust ja ka vastumeelsust eri kanalitest infot saada.

Mitmekeelsus ja mitmekülgne meedia tarbimine toetavad sotsiaalset lõimumist ning aitavad kaasa meediasse ja poliitikasse kriitilise suhtumisele tekkimisele.

Meedia kasutamise harjumuste mõistmine on eriti oluline eriolukorras, sest aitab info edastamist planeerida. Uuringu tulemused tõid välja, et mitmekeelsus ja mitmekülgne meedia tarbimine toetavad sotsiaalset lõimumist ning aitavad kaasa meediasse ja poliitikasse kriitilise suhtumisele tekkimisele. Mitmekeelse meedia tarbimine eeldab piisavat keeleoskust, aega ja motivatsiooni, mis on meedia tarvitajale tihti väsitav ja keeruline. Lisaks rõhutavad uuringu tulemused vajadust tekitada kehvema ja parema keeleoskuse vahele puhvreid, mis aitaksid enamatel inimestel mitmekeelselt meediat tarvitada.