Tantsuansamblites on tantsida soovivaid tüdrukuid rohkem kui poisse, kuid tavatult ei saanud sel sügisel mitmed Tartu ansamblid kohtade puuduse tõttu ka kõiki poisse tantsima võtta.
Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli kunstiline juht ja treener Aveli Asber ei tähelda suurenenud huviliste arvu. Nende esimeses proovitrennis oli kohal 76 registreerinud soovijat, kellest 23 olid poisid ja 53 tüdrukud.
Hugo Treffneri gümnaasiumi tantsuansambli Tantsutallad juhatuse liige ja treener Uve Saar tõi välja, et soovijate seas on alati tüdrukuid palju, kuid tema silmis ei pruugi neid poistega võrreldes samuti palju rohkem olla. Vahe on tema sõnul selles, et varasema kogemusega tantsijaid on tüdrukute hulgas tunduvalt rohkem kui poiste hulgas. Saare sõnul oli sel aastal tantsida soovivaid noori saja ringis. Nendest 40 protsenti poisse ja 60 protsenti tüdrukuid.
Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli Tarbatu kunstiline juht Kristel Maruste ütles, et tantsupeo järel suureneb tantsuansamblites tantsima kandideerivate soovijate arv küll. Sel aastal Tarbatu avalikke proovitrenne ei teinud, vaid pakkus katsete võimalust vaid kümnele tantsijale, kes oma soovist ansambliga liituda eraldi teada andsid.
Kõigisse mainitud tantsuansamblitesse kandideerimise eeldus on varasem tantsukogemus.
Sügisest Tarbatusse tantsima läinud Liisa Nugise sõnul olid soovijatest neli poisid ja kuus tüdrukud ning vastu võeti üks poiss ja kolm tüdrukut. Nii Maruste kui ka Nugis ütlesid, et Tarbatul sõltus vastuvõetavate tantsijate arv palju lahkunute arvust.
Asber selgitas, et soovijate arv on aastate jooksul sama, kuid märkis, et tantsijate liikumine linnade ja tantsuansamblite vahel on peale tantsupidu märgatavalt suurem. “See on selline tantsijate vahel liikuv kuulujutt, et tantsijad planeerivad oma elu tantsupidude järgi,” lausus ta.
Tartu Ülikooli rahvakunstiansamblisse vastu võetud Joonas Markus Meiorg vahetas samuti tantsuansamblit peale tantsupidu. Oma esimese ülikooliaasta tantsis ta Tallinnas, reisides nii pidevalt kahe linna vahel. Ta märkis, et tantsupidu on nagu projekt. “Nüüd ongi justkui sellest projektist vabanetud ning saan Tartus hakata tantsimas käima,” selgitas ta. Tema sõnul said ansamblisse tantsima umbes pooled tantsida soovinud poistest.
Uve Saare sõnul suur tung tantsuansamblitesse probleeme ei tekita ning ainus, mis teda vastuvõetavate tantsijate valimise juures kohutavalt häirib, on see, et kellelegi peab ikka ütlema ei. “Paratamatult pole ükski treeningsaal kummist ja lõppude lõpuks ei ole ka treenereid kuskilt võtta,” märkis Saar.
Aveli Asber lisas, et ansambel ei saa lõputult tantsijaid ja treenereid juurde võtta ning lisaruume trennide jaoks rentida. Juhendajate ja ruumide leidmine ei ole lihtne ja ka rahvarõivaste tegemine on kogu rühmale tohutu kulu. “Tegelikult on ka ansambli töökorraldusel olemas mingisugused mõistlikkuse piirid,” sõnas Asber. “Mul on tunne, et meie ansambel on nüüd selle maksimumini jõudnud.”
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid