Erukindral Martin Heremi sõnul võivad sõjauudised tekitada rohkem ärevust kui kindlustunnet, kui inimestele ei selgitata ohu tegelikku ulatust ega võimalusi sõjaks valmistuda.
Lõuna-Eesti haigla juhatuse liikme Arvi Vase hinnangul ei ole haiglate valmisolek sõjaolukorras toimetulekuks veel piisav, kuid ettevalmistused selleks käivad.
Eesti õhuruumi sisenenud droonidest teavitavad sõnumid peaksid jõudma kõikidesse telefonidesse, aga välismaiste SIM-kaartidega mobiilidesse need ei laeku.
Kambja vallas hakkas sel aastal kehtima uus süsteem, mis määrab lastele kooli elukoha järgi, kuid valla väikekool Unipiha jäi siiski esimese klassita.
Varem korraldas iga Kambja valla kool uute õpilaste vastuvõttu ise. Tänavu muutus süsteem ühtseks ehk vald määrab lapsele rahvastikuregistri andmetel elukohajärgse kooli. Vanem saab määratud koha kinnitada või vajadusel esitada avalduse lapse teise kooli panemiseks.
Haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul vajaks õpetajate palgalubaduste täitmine 100 miljonit eurot aastas, mistõttu tekitas temas muret kaitseministri Martin Heremi valmisolek võtta kaitseinvesteeringutega suuri riske.
Sel õppeaastal alustavad kuus Tartu gümnaasiumi drooniõppe valikainega, kus õpilased läbivad esmalt e-kursuse ja saavad kevadel harjutada päris droonidega.
Rapla igasse kortermajja saaks Rapla valla elanikkonnakaitse eksperdi Villu Pihlaka hinnangul luua varjumisvõimaluse, kuid elanikud tunnevad selle ettevalmistamise vastu vähe huvi.
Eesti inimeste mure võõrnälkjatega kasvab invasiivsete liikide arvukuse suurenemise tõttu aasta-aastalt ning võitluses peale jäämiseks on rahvas hakanud kasutama tavapäratuid tõrjevõtteid.
Eesti õpilastest 27 protsenti tunneb end koolis kiusatult, kuid kiusamise ennetamisega tegelevad spetsialistid näevad, et õpilased ei mõista, mida kiusamine tegelikult tähendab.