Ajakirjandusest

Reklaamipauside edasi kerimine on järelvaatajatele mugav võimalus, kuid reklaamirahast sõltuvatele telekanalitele tähendab see vajadust leida uusi viise, kuidas reklaamid ka vaatajateni jõuaksid.

Emori teleauditooriumi andmetel on noorte seas telekanalite vaatamine aastatel 2010–2025 vähenenu, kuid Eesti Rahvusringhäälingu turundusosakonna juhataja Kadi Kiviranna sõnul on pärast noortestrateegia käivitamist ERRi vaadatavus kasvanud alla 30-aastaste seas nii Jupiteris kui ka uudisteportaalis.

Noorte seas populaarsed sisuloojad nagu Kaspar Wang liiguvad telemaastikule, kus nad toovad saadetele vaatajaid, keda traditsiooniline televisioon enam ei kõneta.

Teleajakirjanik Vahur Kersna kahtleb lineaartelevisiooni tulevikus, kuid Duo Media Networksi tegevjuht Risto Rosimannus usub, et otsesaated ja suured teleprojektid hoiavad telekanaleid elus.

Uudistetoimetuste juhid on valdavalt meesajakirjanikud, tippjuhtidest naisi on aga meediamajades vähe, sest toimetuste juhid jäävad kinni aegunud hoiakutesse.

Mullu tõi Eesti Rahvusringhääling (ERR) ekraanile autismiga lastele loodud sarja „BooSnoo!“ ning nüüd kaalub teistegi sarnaste saadete ostmist.

Eelmise aasta märtsis jõudis ERRi Lasteekraanile ja augustis ETV2 eetrisse „BooSnoo!“, mille seitsmeminutilistes sõnadeta osades liigub punane pall läbi värviliste maailmade. Suurbritannias toodetud sari on loodud autismi ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laste vajadusi silmas pidades.

Erukindral Martin Heremi sõnul võivad sõjauudised tekitada rohkem ärevust kui kindlustunnet, kui inimestele ei selgitata ohu tegelikku ulatust ega võimalusi sõjaks valmistuda.