Uudistetoimetuste juhid on valdavalt meesajakirjanikud, tippjuhtidest naisi on aga meediamajades vähe, sest toimetuste juhid jäävad kinni aegunud hoiakutesse.
Eesti Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse peatoimetaja Joosep Värk ütles, et on oma ajakirjaniku karjääri jooksul tundnud soost tulenevat eelist. “Põhjuseks võib olla mõne toimetaja alateadvuslik seksism, mis see muud ikka olla saab,” nentis Värk.
Eesti ajakirjanduses on mitmeid kõvade ehk oluliste päevakajaliste uudiste väljaandeid. Nende tippjuhid on enamasti aga meessoost ajakirjanikud. Delfi, Eesti Rahvusringhääling, Postimees ja Äripäev on vaid mõned väljaanded, mille peatoimetajateks on mees. Kõvade uudiste peatoimetajate seas on naisi märkimisväärselt vähem.
Värgi sõnul on meesjuhtide suure osakaalu peamiseks põhjuseks teemade jaotamine. Meestele antakse toimetustes kergema käega tähtsamad uudislood. “Meestel on kergem saada olulisi teemasid, millega silma paista ja võib-olla kiiremini läbi karjääri purjetada,” rääkis Värk. Rolli mängivad ka elulised faktorid. “Kui ajakirjanik saab lapse, siis naised jäävad koju, aga mehed töötavad edasi, mistõttu ühe karjäär areneb, teisel mitte,” ütles Värk.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja ja ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm rääkis, et ajalooliselt on ajakirjanduses meesjuhtide rohkuse põhjuseks traditsioonilised lähenemised. Kuigi naisajakirjanikke on Eestis statistiliselt rohkem kui mehi, on ajakirjandusväljaannete juhtivatel kohtadel rohkem mehi. Kõuts-Klemm ütles, et tegemist on pikaajalise ja struktuurse probleemiga.
Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala sõnul tuleks kasuks üldine juhtimiskoolitus juba ülikooliõpingute ajal. “Mulle tundub, et meil peaks olema selline ettevalmistus, kust tulevad meie meediamajade ja ajakirjandusvaldkonna juhid ning mida selleks vaja on,” rääkis Erala. Ta lisas, kuidas Eesti ajakirjanduses kohtab harva tööpakkumist peatoimetaja kohale, sest tihtilugu täidetakse need ettevõtte siseselt.
Siiri Erala toonitab, et lisaks juhtide soolisele mitmekesisusele mängib rolli ka teiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste olulisus. “Naised, mehed, maal elavad, linnas elavad, lastega, lasteta, vanad, noored. Selline üldine mitmekesisus on ajakirjanduse valdkonnas oluline,” rääkis Erala.
Ragne Kõuts-Klemm rääkis, et olukorda aitaks parandada, kui meessoost meediajuhid ja omanikud nügiksid naisi aktiivsemalt juhtivaid kohti valima või neile kandideerima. Joosep Värk ütles, et teadlikkus ebavõrdsuse olemasolust ja selle märkamine aitab olukorda vähendada.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid