Mullu tõi Eesti Rahvusringhääling (ERR) ekraanile autismiga lastele loodud sarja „BooSnoo!“ ning nüüd kaalub teistegi sarnaste saadete ostmist.
Eelmise aasta märtsis jõudis ERRi Lasteekraanile ja augustis ETV2 eetrisse „BooSnoo!“, mille seitsmeminutilistes sõnadeta osades liigub punane pall läbi värviliste maailmade. Suurbritannias toodetud sari on loodud autismi ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laste vajadusi silmas pidades.
ERRi hankeprogrammi ostja Tiivi Tüüri sõnul oli see rahvusringhäälingu esimene taoline katsetus. ERR ei otsinud spetsiaalselt neuroeripärastele lastele mõeldud saadet, kuid „BooSnoo!“ jäi teiste pakkumiste seas silma uudsusega. Eetris on saade laupäeva ja pühapäeva hommikuti.
Tüüri sõnul vaatavad sarja ka täiskasvanud, kellele selle rahulik tempo pakub võimalust argipäevast puhata. „Kui me näeme, et see töötab, siis võib-olla tõesti peaks mõtlema ka püsivalt sellise sarja näitamisele,“ ütles Tüür.
Uute sarjade ostmine sõltub aga ERRi eelarvest. „Praegu ei tea ka näiteks, mis järgmine aasta eelarveliselt toob,“ rääkis Tüür. Tema sõnul on neuroeripärastele lastele loodud sarju samuti praegu müügil vähe, mistõttu pole ERR neid seni pingsalt otsinud.
Eesti Rahvusringhäälingu seadus kohustab ERRi võimaluste piires arvestama kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste infovajadustega. Tüüri sõnul pole nad neuroeripäraseid lapsi seni eraldi vähemusrühmaks pidanud.
TV3 Eesti vastutava toimetaja Kärt Künnapase sõnul ei vali kanal lastesaateid eraldi autismi või ATH-ga laste vajaduste järgi, kuid see ei tähenda, et nendele lastele sobivat sisu programmis poleks.
Künnapase sõnul pööravad animatsioonide loojad üha enam tähelepanu erinevate laste vajadustele, näiteks kujutatakse tegelaste emotsioone võimendatult, et need oleksid lihtsamini mõistetavad. TV3 näitab lasteprogramme peamiselt nädalavahetustel ning valib neid suurte rahvusvaheliste stuudiote pakkumiste seast. „ETV on võtnud lastesaadete näitamise rolli endale,“ selgitas Künnapas, kelle sõnul on TV3 lasteprogramm pigem väike.
Pereterapeut Kai Räisa, kes kasvatab ka ise autismi diagnoosi saanud last, kiitis ETV lastesaadete rahulikku tempot. Samas on neuroeripäraste laste vajadused erinevad: mõni on tundlikum helide ja värvide suhtes, teine vajab vastupidiselt kiiremat sisu. „Kahte ühesugust last ei ole olemas,“ ütles Räisa.
Tema sõnul ei saa tänapäeval lapsi ekraanidest täielikult eemal hoida, kuid mida noorem laps, seda vähem võiks ta ekraane kasutada. Rahulik multifilm sobib Räisa hinnangul aga paremini kui kiiresti vahelduvad lühivideod.
Räisa tõi näiteks, et tema 11-aastane tütar, kelle areng on eakaaslaste omast aeglasem, vaatab meelsasti „Põrsas Peppat“, „Teletupse“ ja „Saame kokku Tomi juures“. Räisa sõnul võivad neuroeripärased lapsed vaadata sama saadet korduvalt, sest tuttav sisu pakub turvatunnet.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid