Sel reedel algavad Tartus Miina Härma ja Tamme gümnaasiumides rebaste ristimised ehk kõnekeeli retsimine, millega vanemad klassid võtavad kümnendikud ametlikult kooliperre vastu.

Erukindral Martin Heremi sõnul võivad sõjauudised tekitada rohkem ärevust kui kindlustunnet, kui inimestele ei selgitata ohu tegelikku ulatust ega võimalusi sõjaks valmistuda.

Lõuna-Eesti haigla juhatuse liikme Arvi Vase hinnangul ei ole haiglate valmisolek sõjaolukorras toimetulekuks veel piisav, kuid ettevalmistused selleks käivad.

Enamikul Tartu koolidel puudub varjend ning kindel plaan, kuidas võimalikul sõjaajal edasi õppida.

Kambja vallas hakkas sel aastal kehtima uus süsteem, mis määrab lastele kooli elukoha järgi, kuid valla väikekool Unipiha jäi siiski esimese klassita.

Haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul vajaks õpetajate palgalubaduste täitmine 100 miljonit eurot aastas, mistõttu tekitas temas muret kaitseministri Martin Heremi valmisolek võtta kaitseinvesteeringutega suuri riske.

Sel õppeaastal alustavad kuus Tartu gümnaasiumi drooniõppe valikainega, kus õpilased läbivad esmalt e-kursuse ja saavad kevadel harjutada päris droonidega.

Rapla igasse kortermajja saaks Rapla valla elanikkonnakaitse eksperdi Villu Pihlaka hinnangul luua varjumisvõimaluse, kuid elanikud tunnevad selle ettevalmistamise vastu vähe huvi.

Eesti inimeste mure võõrnälkjatega kasvab invasiivsete liikide arvukuse suurenemise tõttu aasta-aastalt ning võitluses peale jäämiseks on rahvas hakanud kasutama tavapäratuid tõrjevõtteid.